Kuna nii maailma- (USA vahevalimised) kui ka kohalik poliitika (lähenevad EV parlamendivalimised) hakkavad sel sügisel koguma tuure, ning need tuurid võivad viia nii poliitikamootori täieliku kokkujooksmiseni ja üleüldise kollapsini, või siis ka vastupidi hoopis kiirenenud arengutele enamusele soovitud suunas, on huvitav. Kohe nii huvitav, et aastatepikkuse suhtelise passiivse ja lünkliku poliitikajälgimise ja mitte ridagi sellest kirjutamise perioodi järel tekkis (küll väga väike) tahtmine ooma mõtteid ja tähelepanekuid jagada. Kirjutamine läheb oi kui raskelt…ja eks vist igasugu vigu lipsab sisse…aga eks kannatage ära. Pole ka ju kohustust lugeda..
Aga siis asja ehk selle kirjatüki ajendi juurde…
Selleks on möödunud esmaspäeval meie lähinaabruses Helsingis toimunud ja kahtlemata ajalooline presidentide Trumpi ja Putini kohtumine. Õigemini selle kohtumise kajastus nii meie kui vene meedias. Nii nn. peavoolu või ametlikus kui ka sotsiaalmeedias. Jälgisin ise otsepildis seda kohtumist ja olen lugenud ikka hulgi erinevaid ja erinevate poolte kajastusi, aga pole kohanud ühtegi sellist, kus oleks kasvõi ära märgitud mitte ainult rohkearvulistele kehakeeleekspertidele vaid ka vilumatule maamehesilmale ilmselge fakt, et kohtumisejärgsel pressikonverentsil oli Putin ilmselgelt kõvasti närvis, aga seevastu Trump vana rahu ise. Tundub, et meedia on ikka täitsa haige ja üdini silmakirjalik. Püüab ümberkonstrueerida tegelikkust vastavalt oma (poliitilistele) soovunelmatele, mitte aga kajastada ja analüüsida seda tegelikkust. Arusaadav ju, Trumpi rohkearvulised vastased peavad näitama, kuidas Trump kgb-lasest türanni külma maopilgu all laseb omale koti pähe tõmmata ja Trumpi toetajad ei tahaks pedalleerida Putini tegelikel nõrkustel suhete normaliseerumise lootustes. Puhas poliitika, mitte ajakirjandus.
Kusjuures selle vastuolulise asja objektiivsust otsiv selgitus on minu arvates täitsa pinnal. Trumpil polnud midagi kaotada, ainult võita. Sest tema selja taga on kinnistunud ameerika demokraatia traditsioonid ja institutsioonid. Kõik need jäävad ka peale Trumpi sunnitud või korralist lahkumist ja tema isik läheb kindlasti positiivsena USA ajalukku. Aga Putini jaoks isiklikult ja ka Venemaa jaoks tervikuna on kõik praegu kaalukeelel. Sellei tohutu vastutusekoorma all ei tule mitte ainult õiged sõnad õigel ajal suhu ega hakka jalg all värisema, vaid võib juhtuda ka hullemat…
elust ja poliitikast (eriti) 