Meie põlevkivimaardlatest Jordaanias ja USA Utah osariigis…

Kuna teema on taas väga päevakajaliseks muutunud, avaldan uuesti kaks mõne aasta tagust kirjatükki…

GEP Jordaanias

Posted by Tom 29. apr 2008

GEP (gorjatchie estonskie parni e. kuumad eesti poisid) laiendavad haaret. Nüüd on nad jõudnud juba araabiamaailma südamesse- Jordaaniasse ja Saudi Araabiasse. Kui  põhjamaiseid umbusklikke leedukaid  ja soomlasi ei õnnestunud õpetada, kuidas ehitada ja ekspluateerida kasumlikult tuumajaamu, siis proovitakse õnne Jordaania sheikide juures, kes ongi lihtsalt sheigid, mitte naftasheigid. Sest Jordaaniat pole erinevalt teistest piirkonna riikidest naftarikkustega just õnnistatud. Neile püütakse maha müüa ideed, et seda puuduvat naftat saab edukalt ajada ka tavalisest hallist kivist, mida seal kõrbetes külluses.
Tõsisemas toonis ei oskaks seda avantüüri millegagi võrreldagi. Ignalina on selle kõrval lapsemäng. Vast too 10 miljoni dollari afäär, mis oli ka teadupärast seotud “paradiisliku” naftaäriga…Et seal õiendasid juudid, siis on vähemalt mingil määral arusaadav ja mõistetav, miks tolleaegne GEP Kallas lasi omal naha üle kõrvade tõmmata…Ja eks ta ikka teadlikult lasi ka, sest rumalad tankistid jäävadki tankistideks. Kes on aga praegu Kallas…?
Jordaania põlevkivist õli tegemise avantüüri taga pole aga mingeid juute. Puha eesti soost geoloogid, kes omal (nõuka) ajal andsid vennalikule USA-Iisraeli agressiooni all kannatavale araabiamaailmale abi geoloogiliste uurimistööde läbiviimise näol. Meie põleva kivi spetsialistid käisid siis seal seda nende põlevat kivi uurimas. Süürias, kus ka naftaga kitsavõitu, käidi ka. Ainult et praegu saame me sehkenndada ainult nendega, kes saavad ameeriklastega paremini läbi. Jordaanlased kindlasti paremini kui süürlased. Kuidas nad oskasid EE pomode külje alla ujuda, kes on kelle sugulane, kes kelle tuttav- eks see oleks uuriva ajakirjanduse ülesanne. Seda aga meil teatavasti ei ole. Meil on mingid hädapätakad, kes arvavad, et ideel oleks isegi nagu jumet….
Ainult kellegi isiklikud suhted, ja kellegi isikliku kasu ootus-lootus on viimas meie kõigi raha  naftarikkasse Lähis-Itta, et meie Jaan Tatikad saaks õpetada kohalikke, kuidas kivist veel naftat juurde ajada. Eks kõrbepojad võta seda initsiatiivi stoilise rahuga:las õiendavad, meil ruumi ja seda kivi on….Täiesti arusaamatu, miks meie majandusminister sellise avantüüriga kaasa läheb. Me ei suuda isegi omaenda põlevkiviga selgust saada, kõiki eksperimente läbi viia, et kasutus ja kasulike ainete saagis oleks maksimaalne…Aga ronime eksperimenteerima Jordaaniasse toormega mis erineb meie põlevkivist vähemalt samapalju kui troopiline vihmamets meie metsast. Kuigi metsad on mõlemad….

Eesti Energia koos meie põlevkivivarudega müüdi just ameeriklastele maha…

Posted by Tom 14. märts 2011

“Äripäev” avaldab täna ülevoolava kiidujuhtkirja EE tehingule USA Utah osariigi mingi muidu marginaalse, aga see-eest kasutamata  kohalikke suuri põlevkivivarusid valdava ettevõttega. Selle tehinguga omandati siis justkui 3 miljardit tonni sealset kohalikku põlevkivi. Meie endi kinnitatud ja kasutamata varud on sellest ca poole väiksemad…. No mis värk on. Eks muidugi GEP tegutsevad…Kuid see on kahjuks ainult pool tõde…Helgem pool tõde…

Kurvem pool tõde on see, et jätkav valitsus on oma igasuguse maksutõusu eituse jätkusuutmatu poliitikaga paratamatu tõsiasja ees, et eelarvetasakaalu hoidmiseks on möödapääsmatu müüa kõik see riigi ja rahva vara, mida veel müüa annab…Aga üsna arusaadavalt päris igaühele (loe: Venemaale) ikka müüa ei tahaks…Kuna ameeriklased on vaata et aegade (taasiseseisvumise) algusest saati tundnud huvi meie kõige strateegilisema ettevõtte-EE- omandamise vastu ja senised skeemid on vaatamata E-N. Krossi, M. Laari ja J. Partsi pingutustele või siis tingituna V. Reiljani ja A. Ansipi erinevatel motiividel toimetatud vastutegevusest, ebaõnnestunud, ongi leitud suht nutikas viis asi lõpuks siiski ära teha. Ehk siis EE koos meie põlevkivivarudega kantida sinna kuhu vaja , vastavalt mingitele ammustele kokkulepetele.

Eks see asi näeb tehniliselt välja niimoodi, et nii pea kui jälle hakatakse rääkima EE osalisest või täielikust erastamisest, leiab äsjasõlmitud kõnealuse EE ja Utah firma vahelise lepingu Ameerika pool, et Eesti pool on lepingut mingil (isegi arvan, et  varem vaikimisi kokkulepitud) viisil kuidagi rikkunud. Leping on mahult suur, ameerika juristid on lepinguõiguses kompetentsed ja  kallid   ja  …kahjunõuded tulevad vastavalt võimsad. Ainuke mõistlik lahendus on võimalik saavutada kulissidetagusel kokkuleppel erastada EE just ameeriklastele…

Ehk siis lõppkokkuvõttes mitte meie maksumaksjad (EE) ei omandanud kauge Ameerika veel kaugemas Utah osariigis 3 miljardit tonni sealset kohalikku põlevkivi, vaid pigem müüsime meie kõik oma ainukese strateegilise tooraine varud seni veel tundmatule ameerika firmale. Hind, ja see, kelle arvele komisjonitasud lähevad, on esialgu muidugi veel teadmata…