Ma siin viimastel päevadel harrastasin mõttemängu, et mida võiks S. Kallas teha, et pääseda üsna verejanuliste Kümmeli ja Co käest. Jõudsin järeldusele, et tal tuleks teha Meikarit, ehk kuidagi , kaudselt või otseselt, tunnistada oma osalust reformipartei ebaseaduslikus rahastamises VEB fondist pihtapandud rahaga…Sest et see raha sealt mingil moel ja määral parteikassasse jõudis, teavad ja usuvad niikuinii kõik. Nagu ka Meikari puhul. Pealegi, Kallasel pole ju oma edasise poliitilise karjääri huvides seda reformiparteid nii väga vajagi. Nagu ka Meikaril, kel on ees kindlasti säravam poliitiline karjäär kui näiteks Michalil, Lillol, Pentusel…
Kallas tegigi nüüd sugugi mitte nii dramaatilise (kui Meikar), aga vägagi riukaliku ja lausa saatanliku ülestunnistuse
«Järgmine isiklik kokkupuude VEB fondi teemaga leidis aset 199. aastal, kui minu jutule tuli üks ärimees. Olin siis rahandusminister. Tema ettepanek oli lihtne – mõelge midagi välja, et Eesti Vabariik võtaks Vnešekonompanga kohustused enda kanda ja maksaks VEB sertifikaatide omanikele raha 9välja (eelarvest järelikult). 50 protsenti ehk poole saagist lubas ta maksta erakonna kassasse,» kirjutab Kallas,
Kui siia lisada Kallase lubadus anda parlamendi erikomisjoni ees tunnistusi, on asjade edasine käik täiesti prognoositav: erikomisjoni ees tuleb Kallasele meelde see parteid rahastada lubanud ärimehe nimi ja loomulikult ka selle tollase mingi alama reformifunktsionääri (näiteks tollase peasekretäri) nimi, kellele Kallas selle ärimehe ettepaneku edasi rääkis…Stiilis:käivad siin igasugu kahtlased tegelased ebaseaduslike ettepanekutega…
Täiendatud: Kuna see värk võib olla võtmeasjaks Kallase ja VEB-fondi kaasuses, kopeerin siia (ajaloo huvides, nagu ikka) ühe teksti ÄP-st…On lihtsalt tunne, et on oluline tekst, mis võib ka lehest kaduma minna…
Kui Postimehes väitis Siim Kallas, et tema järgmine kokkupuude VEB Fondi teemaga toimus ajal, kui temast oli saanud 1999. aastal rahandusminister, siis ärimees Vambola Kolbakovi sõnul lubas Kallas veel enne ministriks saamist talle, et lahendab fondi küsimuse.
Kolbakovi sõnul kohtus ta Kallasega vahetult enne 1999. märtsi riigikogu valimisi, kui polnud isegi kindel, et Reformierakonna esimehest saab rahandusminister.
Kallas ei kinnitanud ega lükanud Kolbakovi väidet ümber: “Praegu lisakommentaaridest loobun. Riigikogu komisjon saab soovi korral ka seda teemat käsitleda.”
Kolbakov rääkis, et neile korraldati kohtumine Tõnismäel Reformierakonna kontori tagatoas. Ärimees sõnas, et see toimus tema initsiatiivil, kuid ka Kallas oli sellest huvitatud. „Kui ta ei oleks tahtnud tookord minuga kokku saada, järelikult poleks ta saanud. See oli mõlemapoolne soov. Kedagi ei saa kohtumisele vedada vastutahtmist,” lausus Kolbakov, kellel „külmus“ 1990. aastate algul Vene panka 3,29 miljonit dollarit.
Kolbakov mäletab, et umbes veerandtunnisel kohtumisel küsis ta Kallaselt, kas tema jaoks on VEB Fondiga seonduv probleem. Kallas tunnistas, et on. Seepeale tundis ärimees huvi, kas VEB Fondi teema saaks lahendatud, millele Kallas vastas umbes nii: „Jah, saab. Ootame ära valimistulemused. Kui moodustame koalitsiooni, saab suure tõenäosusega minust rahandusminister. Ja siis kahe nädala jooksul otsime sellele lahenduse.”
Kolbakovi sõnul ei tulnud neil jutuks, kuidas konkreetselt võiks külmutatud nõuet päästa ja hiljem raha jagada. Kallas kirjutab Postimehes, et kui ta rahandusministrina ühe ärimehega VEB Fondi teemal kohtus, pakkus too talle, et Eesti Vabariik võtaks Vnešekonompanga kohustused enda kanda ja maksaks VEBi sertifikaatide omanikele raha välja. Kallase väitel lubas ärimees, et maksab poole saagist erakonna kassasse.
Kolbakovi sõnul nende kohtumisel rahajagamine jutuks ei tulnud: „Me ei jõudnud raha jagamiseni, sest me ei teadnud algsummatki. Kuidas saime siis raha jagada?”
Kui Kolbakov hakkas nõupidamisruumi uksest välja astuma, olevat Kallas temalt küsinud, kas ärimees saaks erakonna valimiskampaaniat toetada 100 000 krooniga. „Aga see jutt ei olnud seotud eelneva jutuajamisega,” väitis Kolbakov, kes toetas Reformierakonda enne ja pärast 1999. aasta riigikogu valimisi.
Kolbakov mäletab, et nende toonase kohtumise juures viibis veel üks Reformierakonna liige, kelle nime ta ei suuda meenutada. „Igal juhul polnud ta mingi Rosimannus – vana mees oli,” kinnitas Kolbakov.
Kolbakov lisas, et Kallas jätab oma jutuga mulje, et „nemad olid kõvad mehed ja tegid töö ära” ning ärimehed käisid VEB Fondiga seotud isikute juures alandlikult palumas ja raha pakkumas. „Mind tõsiselt ärritab reformierakondlaste käitumine. Kõik paberid on laual. Ei öelda, et jah, me tegime vea, lasime end petta või petsime ise. Seevastu tuleb nüüd välja, et kõik teised on süüdi peale tema (Kallase – toim),” lisas Kolbakov.
Tänases Postimehes kirjutab Kallas, et tal puudus kokkupuude VEB Fondiga nii dokumentide võltsimise ajal kui ka aastaid hiljem.
elust ja poliitikast (eriti) 
Tom! Tere! Kas Sa arvad,et lumepalli veermist peatada saab? Kui me vaatame,et mingit kriisi pole olnud, raha on nagu raba,kas siis võib eeldada ,et NWO loojad on läinud pealetungile………viimane viskub džotile nagu Joosep LAAR………….Euroopa Liidu kooshoidmine ei ole võimalik nagu hoiti koos NSVL-u……….
Tom, olgem ausad, Kallas on omadega p****s. Ei saa temast riigile presidenti.
Kuskil 90-ndate keskel olen ka mina valimistel Kallase poolt hääletanud. Siis, kui asjadesse ei süvenenud. Ja ma arvan, et minusuguseid oli palju. Tänaseks on see kapitalismi sisenemise ja eneseotsingute pidu ammu läbi. Minu jaoks pole enam vahet, kas pealik vingerdab välja mingeid alama astme ametnikke ette lükates või mitte. Ülesastumine Postimehes oleks võinud olla unikaalne, kuid ei ole seda. Hiljemalt teisel lugemisel saab selgeks, et tavaline PR plära, mille järgnevad peatükid koostatakse vastavalt reageeringutele pärast esimest. Kusjuures mind üllatab risk, mille on võtnud selle loo koostajad. NSVL välisvõla teema on ju üldiselt teada. Sellega jäi tegelema vaid Venemaa ja minu andmetel võlg kustutati lõplikult Putini teisel ametiajal. Sellest teemast mingit patriotismipuhangut üles kütta on minu arust armetult ebaprofessionaalne.
Üldiselt läheb Eesti poliitika tuleviku ennustamine järjest raskemaks. Hall Orav arvab, et midagi ei muutu. Mina seda ei usu. Ja olen juba hakanud pelgama vastandlikku äärmust. Kahtlen nimelt sotside võimes tüürida ühiskonda edasi tasakaalukalt. Vaja oleks tsentrismi selle sõna tõsises tähenduses.
Mulle hakkas meeldima seltsimeestelt laenatud väljend: “Klassivõitluse rindejoon liigub võimupüramiidis ülespoole.”
Midagi pole muutunud, lihtsalt järjekordne kontingent kellest teerulliga üle sõidetakse. Jagatavat on jäänud (jälle) vähemaks ja ülejäänu eest võideldakse.
Maakate, lihttööliste, õpetajate ja muu intellikõntsa käest pole enam midagi pügada. Järelikult võetakse aste kõrgemalt.
Ainus erinevus eelmiste võtmistega on see, et praegune kontinget kaitseb ennast – mitte ei emigreeru.
Retooriline küsimus: “Kuidas siis “aste kõrgemalt, kui Kallas ja Ansip on mõlemad tipud?” Vastus: “Ega kumbki ei jää nälga, nad võitlevad oma jüngrite eest”.
Kallas oma tütre (tuuleärimeeste grupp), Ansip Keit Pentuse (trasnsiidiärimeeste grupp) eest. Konflikti olemus on see, et pikas perspektiivis on transiidil Eestis perspektiivi aga tuuleäriga on lõpp kui Narva katlad vanarauaks lähevad. Mis juhtub umbes aastal 2016.
Seega on energia- ja tuuleärimeestel ja nende esindusisikutel umbes 3-5 aastat aega, et energialt transiidile ümber orienteeruda. A seal on juba keegi ees.
Nii. Aga ütle nüüd – sõltumata sellest, kes peale jääb – mis muutub Sinu, Minu ja tädi Maali jaoks? v.a. see, et saame endale kas Keidu või Kaja kaaskommentaatoriks 😛
Jah, muidugi ei saa Kallasest järgmist presidenti, kuid ülejärgmise osas tal veel võimalused säilivad…Ma arvan ka, et 2015,a.toimub reaalne võitlus presidenditooli pärast Savisaare ja Jõerüüdi vahel
Aga muutused kipuvad ka minu arust tulema ainult peale mingit vägivallapuhangut. Vägivalla ärahoidmiseks vajaliku uue tsentristliku poliitilise jõu loomine on aga peale Jõksi loobumist juba problemaatiline
2015.a. on käigus juba rubla……………
Ma ei saa aru, miks sa arvad, et Savisaart presidendiamet huvitab. Tema eesmärk saab olla vaid üks — peaministrikoht, et tasa teha kõik 25 aastat alandusi ning NÄIDATA kõigile, kuidas tegutseb Peaminister. Siis võib rahus surra.
Ja eriti magus oleks ESile kui tema nimetaks ametisse TH Ilves.
Noh, teoreetiliselt on ju võimalik, et korraliste parlamendivalimiste (märts 2015) võidu korral on THI seda sunnitudki tegema , aga mis ei takista S. kandideerida sama aasta augustis presidendiks
S. on ise öelnud, et peaminister on ta juba olnud…
“Peaminister” on juba kirjutatud…”President” veel mitte…
S, on (erinevalt vist sinust), mulle vähemalt tundub, sellist tüüpi ajaloolane, kes nii väga ei taha uurida kui et eelistaks ise olla ajalugu…
No mida Savisaar presidendina teha saaks??? See on ju jutumehe amet. Jutumees on ta keskpärane, tegutsejana sageli väga efektiivne.
S. presidendina saab kätte maksta oma endistele ja praegustele poliitilistele vastastele…Ta võib nad sisuliselt hävitada…Seda kardetakse
Ei tea kuidas??? Ja tema presidendiks saamine on sisuliselt ka üpris võimatu, nagu ma olend juba märkinud. MITTE EALES ei saavutata nii suurt poliitilist konsensust, et Savisaar presidendiks pandaks. See jutt kokkueleppest Kallasega on küll kummaline ja ebaloogiline, Esiteks Kallas pole kunagi olnud ega ka ei saa siin mingiks suureks autoriteediks. Ta jääb elu lõpuni rikutud mainega kahtlaseks tegelaseks, kes end küll osavalt EL juhtkonda manööverdas. Kuigi Siimul on mingeid naljakaid fänne, kes teda alalõpmata presidendiks pakuvad (suur naerukoht). Teiseks pole Siim Kallase taolised wannabeel mingit huvi endast kordi võimekamat ESi kuhugi upitada.
Presidendiks saavad ka edaspidi mingid totaalselt mõttetud tegellased, mingid libedikud ja naistelemmikud, kes osakavad lõputult lolli möla ajada ja võimudele ette ei jää.
Kallasest ei saa mingit presidenti, see on ammu selge. Ma ei tea miks sellest nii palju jahutakse (Kallase presidendiks tegemiseks peaks ju RE-l olema 75% parlamendist aga seda ei saa Erakond ega neurootiline vunts niipea).
REs on endiselt summutatud kuid sisevõitlus ning selle valguses ning erakonna abituses pean revideerima ennustust, et RE taastab sügiseks oma toetuse.Täiesti võimalik, et ei taasta. Kuid see ei tähenda, et RE ei võiks teha tublit tulemust ikkagi kohtadel ja seega üldse KOV valimistel.
Hans Luik tänases Ekspressis (lk.3): “Tundub, et kui Ref stagnatsioonist üle saab, moodustavad nad jälle järgmise EV valitsuse. Ärirahval pole lihtsalt kedagi muud toetada.”