Mis juhtus 18.10.2012?

Huvitavalt segane päev oli. Poliitikaelu mõttes.

Eile ilmusid harvad teated, et majandusminister Partsi hakatakse opositsiooni poolt täna umbusaldama. Ikka selle “PN” väljakäidud Partsi ebakompetentsuse ja korruptsioonialtluse osas.

Eilses “Foorumis “ seljatas Parts oma järgmise päeva võimalikud umbusaldajad üsna effektselt…Ometigi umbusaldus anti kohe täna hommikul kiirkorras sisse maksimaalsete võimalike häältega, ehk siis kokkulepped olid tõenäoliselt sõlmitud juba enne “PN” eetrisseminekut…Menetleti samuti kiirkorras, et isegi ajakirjandus ei jõudnud Toompeale oluliste sündmuste ajaks kohale…

Eilne Keskerakonna taskutelevisioon TTV vihjas mingite reformikate võimalikule liitumisele umbusaldusavaldusega…aga oli näha et Edgar oli enneaegse oskusteave avaldamise selgelt ära keelanud…

Umbusaldus, mis õnnestumise korral ja idee järgi ju pidanuks viima IRL-I lahkumiseni koalitsioonist, sellest tulenevale Ansipi tagasiastumiseni ja uue valitsuse moodustamiseni kõigi umbusaldust avaldavate opositsioonisaadikute osavõtul kukkus siiski läbi.

Mis toimus.? Keda tõmmati alt.? Kes võidab jätkuvast patiseisust ja sisulisest võimuvaakumist?

Vast kommentaatoritel on mingeid mõtteid? Isiklikult arvan, et pöördelised poliitsündmused on juba väga lähedal…

3 kommentaari “Mis juhtus 18.10.2012?

  1. Siinsamas mõtteväljal olen jaanuarikuus arvanud, et peagi algab Reformierakonna lähenemine Keskerakonnale. Aga täna on juba oktoober ja meie unenägudes on endiselt kuldses toolis Ansip üksinda. Asjad venivad…
    Esiteks arvan, et täna mõjutab Euroopa Liidu ebakindlus meid väga otseselt. Nagu kogu ühiskonnas, nii on ka riigikogus hulk debiilikuid, kes on kõigist muredest vabad ja sarnaselt ühiskonnale on palju neid, kes mõtlevad kaasa, aga nemad on täna tõsiselt hädas tuleviku ennustamisega. Erakondlikud piirid selles loos enam ei kehti. Olgem ausad, ülemineku eurole üritab Eesti enesele vägisi ilusaks rääkida. Ka Reformierakonnas on raudselt neid, kes sellest aru saavad. Teisitimõtlemine poliitilise ühenduse vundamendile hästi ei mõju, kuid lagunemiseks oleks vaja kriitilise tähtsusega sündmusi ja minu arust vastuolu Meikar/Michal tüürib oma olemuselt selles suunas. Kuna Reformierakond on suletum, kui kompartija omal ajal, siis põhineb mu analüüs vaid kõhutundel. Ja tunne ütleb, et kõik lõpeb kord, nagu ka nimetatud partei tuim enesekindlus mitmes küsimuses. See on paljuski partei juhtkonna poolt peale surutud ülejäänud tinasõduritele. Seega tunduvad ärakargavad reformierakondlased mulle aina tõenäolisemad. Kokkuvõttes, ega siin pole kellelgi väga võimalik teistega usutavasse koalitsiooni heita, kui meeskonda juhib Ansip. Variandid on ju vaid – kolmeliikmene koalitsioon või siis “kompartija” lagunemine fraktsioonideks.

  2. Sisepoliitiline elu Eestis meenutab kas 1939 või 1987.a. ja rohkem lisada ei olegi.

  3. Enne KOV valimisi ei toimu midagi. Peale seda on pigem oodata RE ja IRLi ühinemist.

Kommenteerimine on suletud.