Hvostov ja Vaarik Memokraadis – jesuiidid omavahel…

. D.Vaarik ja A: Hvostov arutlevad Vaariku peetavas “Memokraadi” blogis Hvostovi ammuse ettepaneku üle anda lastevanematele nende laste eest valimistel hääletamise õigus. Hea, arutlev ja suhteliselt hästi argumenteeritud diskussioon minuarust kuid eesmärgipüstitus Hvostovi poolt tundub vägagi jesuiitlik  – “eesmärk pühendab abinõu”…Ehk siis eesmärgiks on lastega perede mõju suurendamine poliitiliste otsuste kujundamisel ja suunamisel ning abinõuks on ühele inimgrupile – lastevanematele – suuremate kodanikuõiguste andmine. Suuremate, kui seda on lastetutel ja pensionäridel (kel reeglina lapsed ju täiskasvanud).

Vaarik küll oponeerib õigustatult viitega demokraatia toimimise põhiprintsiibile – igale kodanikule võrdselt üks hääl – kuid teeb seda kuidagi hambutult. Ehk ta ei välista täielikult sellist jesuiitlikku lähenemist. Tundub, et tal on jesuiitlikult mingi muu eesmärk…

Kas ei tuleks asjale läheneda hoopis teisest, demokraatlike põhiväärtustega kokkusobivamast vaatenurgast ja lahendada asi ning saavutada Hvostovi seatud eesmärk  lähenemisega teise nurga alt.

Teatavasti saadakse meil kodanikuks sünniga. Kodanikuks olemisega käivad koos ka kodanikuõigused, nende hulgas õigus valida ja saada valituks. See õigus on teovõimetutel (lastel ja näiteks osadel eeskoste all olevatel seniilsetel vanemaealistel) ning ühiskonna vastu eksinud vangidel piiratud või peatatud, mitte et see õigus oleks neilt ära võetud või et neil seda õigust üldse ei ole.

Seega selleks, et demokraatlikku otsustusprotsessi katlasse tuua rohkem nende huvisid, kes seda ise väljendada ei saa, võiks anda nende eest otsustusõiguse (antud kontekstis siis valimisõiguse) nende eestkostjatele. Nii lapse- (ka lapsendatud) vanematele kui teatud kontingendi vanurite eestkostjatele.

Tuleks lubada ka selleks ise soovi avaldavatel noorukitel asuda oma valimisõigust täitma näiteks 14 aasta vanuselt kohalikel ja 16 aasta vanuselt üleriigilistel valimistel.

Samuti võiks lubada seenioridel alates teatud vanusest loobuda oma valimisõigusest kellegi usaldusisiku kasuks.

Ja eks tegelikult võiks näiteks kohalikel valimistel tõepoolest vähendada ka valimisea tsensust 16 aastani.

Demokraatia toimib kui ühiskonnaliikmete huvid saavad võimalikult väheste kõrvaliste mõjutustega selgelt väljendatud ja mõtestatud valikutega kindlustatud. Rohkem demokraatiat ja vähem poliittehnoloogiat. Hvostovi ja Vaariku vaidlus tundub rohkem poliittehnoloogide kui demokraatide omavahelise vaidlusena…

Üks kommentaar “Hvostov ja Vaarik Memokraadis – jesuiidid omavahel…

  1. Üheks läänemaailma ühiskondliku arengu (või kui otsida neutraalsemat sõna, siis muutuse) megatrendiks ongi kahtlemata olnud legitiimsete poliitiliste subjektide ringi avardumine. Kui Prantsuse revolutsiooni päevil oli enesestmõistetav, et kodanikuõigused laienevad ainult valgetele meessoost varaomanikele (sest tollal levinud arvamuse kohaselt oli ainult neil ühiskondlikes küsimustes kaasarääkimiseks kohane valmisolek ning ühtlasi ka motivatsioon), siis nüüdisaegses Euroopas oleks mõeldamatu kitsendada poliitilist subjektsust varalistel või soolistel alustel. Enamgi veel – suur osa tänapäeva läänemaailma elanikkonnast näib arvavat, et neid ühiskondi, kus sellised kitsendused endiselt jõus on, tuleks kõikvõimalike meetoditega mõjutada neid kaotama.

Kommenteerimine on suletud.