Prohhorov? Kas nimi, mis tuleks meelde jätta?

Veel on meeles aeg, kus Jeltsin kuulutas (vist uusaastakõnes) välja oma järglase…Paljudele, ka mulle, täiesti ootamatu Putini. Meeles on ka aeg, kus Putin kuulutas välja oma järglase…Medvedjevi. Jälle ootamatu käik, ka mulle..Pole midagi teha, ettearvamatu Vene poliitika. Nüüd võib, kuid ei tarvitse, käes olla aeg, kus meie idanaabri poliitilise arengu ja otsustamise paradigmas võib tulla uus, järjekordselt Lääne arusaamistele mõistetamatu  muutus: Putinile ongi võimalik alternatiiv…

Igal juhul paistab sel Prohhorovil, teatud mõttes Hodorkovski analoogil, olevat seda, mida Hodorkovkil ei olnud…Arusaamist, et millal on õige aeg…Praegu on õige aeg, sest sotsiaalmeedia võrgustikus kopuleeruv vene taastärkav keskklass otsib omale liidrit. Liidrit, kes on end raha teenimise tänamatu tööga tõestanud , ja otsib uut väljakutset. Kuidas maailma paremaks muyuta…

14 kommentaari “Prohhorov? Kas nimi, mis tuleks meelde jätta?

  1. Liisa Pakosta — kas nimi, mis meelde jätta?
    Jaak Aaviksoo — – kas nimi, mis meelde jätta?
    Niiles Kross – kas nimi, mis meelde jätta?
    Urmas Reisberg – kas nimi, mis meelde jätta?
    Tõnis Lukas – kas nimi, mis meelde jätta?

    Mulle tundub, et IRL on jõudmas Rahvaliidu agoonia staadiumisse.

    1. No ei tea…Võrdlus vist (veel) pole päris kohane. RL-du agoonias olid pildil, valikute puudusel, ainult pollitilised Ostap Benderid…IRL-s on veel lootus ja ka teatud mõttes potentsiaali selleks, et “pärisbenderi” Krossi ja “poolbenderi” Reinsalu kõrval ilmub mingi (olgu või seni vähetuntud) tõsiselt ausameelne, selge silmavaatega tegelane, kes üheaegselt hukka mõistes I tiiva vanad ja R tiiva uued vingerdamised erakonnademokraatia tõlgendamisel suudab konsolideerida mõistliku osa nii I-st kui R-st

  2. Aga teemasse: Prohhorov tegi ülikiiresti saatusliku prohmaka. Hodorkovski vabastamise lubadusega häälestas enda vastu 90+% Venemaa lihtrahvast. Ta ei jõua tipp 3-gi, olge mureta. Kui palju on Venemaal neid, kes haletsevad Hodorkovskit? 0,0..%

    1. No see Prohhorovi käik ei olnud ilmselt suunatud kodumaisele publikule…Pigem ikka Läände eesmärgiga markeerida end kui ainukest lääneliku orientatsiooniga alternatiivi Putinile. Ja muidugi tulenes ka enesealalhoiuinstinktist: Putinile pole kindlasti vaja teist Hodorkovskit…

  3. Ta ei teinud mingit prohmakat, (kompetentsete organite) stsenaarium nägi nii ette.

    Tema kandidatuur on rohkem kooskõlastatud kui Tarandi presidendikandidatuur või Kunnase Riigikogukandidatuur.

    Ja võimaldab:

    * ennetavalt lõhestada võimalikku tugevat opositsiooni. (Kui Putinile tekib üks vastaskandidaat on võimalik protestivalimise “must stsenaarium”. Kui neid on mitu, on olukord paremini kontrolli all.)

    * demonsteerida maailmal kui tore ja inimsõbralik riik on Vene Föderatsioon – näete isegi miljardär, kes laseks süüdimõistetud indiviide vabadusse võib presidendiks kandideerida. Mis parata kui rahvas teda ei taha.

    Putinile pole mingit alternatiivi kuni aastani 2020. Putin kontrollib armeed, luuret, kubernere, sidet, (sh. internetti), nafta- ja gaasirahasid. Ja enamus venemaalasi on temaga rahul. KUI tehtaks mingi vormistuslik aps ja valimistulemus kajastaks midagi muud – siis teeks ta “Vaherit” (vabandan nii pisikese indiviidi nimetamise eest samas kirjatükis) – st. ei läheks ära. Tuues ettekäändeks näiteks ulatuslikud valimispettused. Ja kes ta lahti kangutaks?

    Varasema teema korduseks ja jätkuks: Avangu ajal on palju erinevaid variante. Lõppmängus valikuid ei ole – tuleb kuidagi kauem vingerdada kui vastasel võhma ja võimalusi on.

    Suurim viimase aja uudis Eesti jaoks on rootslaste otsus riigikassaga jalga lasta. Sest serverite viimine Rootsi just sellega võrdub.

    Miks nad seda teevad on selge. Ilma nende serveriteta ei ole võimalik ju Eestit administreerida. (Lõppmängus) uue riigikassa haldamise süsteemi loomiseks pole ei võhma, inimesi ega riistvara. Ja kui kontroll arvete maksmise üle on Rootsis ei ole enam oluline, kes on ministrid.

    Minu küsimus on – Miks just nüüd, ehk mida nad teavad, millele meie pole veel tähelepanu pööranud?

    1. No ei ole päris usutav su vandenõuteooria, Orav…Motiivi ei ole. Prohhorovil, ma mõtlen. Motiivi olla manipuleeritav…Manipuleeritav ollakse kas lollusest või (raha)puudusest…Kumbagi pole põhjust kahtlustada..
      Samas nõustun, et Putini seisukoht võib tõesti tugineda Sinu toodud argumentatsioonile. Ma väga ei usu ka seda, et Putin kestab 2020. a.-ni. Maailm on liialt kiirelt muutuv. Ka Putini jaoks. Kui järgmise aasta märtsis julgeks küll panustada Putinile, siis rohkemale mitte

    2. Ma ei arva, et rahakorralduse kolimine Rootsi peaks viitama millegile erakorralisele. See tuleneb ilmselt Eesti pikaajalisest äraandmispoliitikast ehk iseseisvuse kaotamisest Euroopa Liidu mõnedele suurriikidele. Meil ju räägitakse avalikult ja kindlameelselt, et peale Euroopa Ühendriikide muid valikuid polegi. Mõni üksik dissident vahest suskab, et on ikka teisi võimalusi kah, aga riigijuhtide tasemel pole ju mingit arutelu. Kuid automaatne ühendriigistumine pole kindlasti Skandinaavia tee. Mida rohkem seda peale surutakse, seda rohkem nad eemalduvad, kuni sinnamaani, et viimne kui üks loobub eurost. Rootsil ja tema naabritel pole mingit vajadust alluda Saksamaa või Prantsusmaa korraldustele ja kuna meiega võrreldes liigutakse teist teed mööda, siis sellega kaasnebki eemaldumine igal tasandil. Ilmselt on asjal ka julgeolekupoliitilisi detaile, mida praegu ei tea, kuid see pole ka nii oluline. Põhimõte on selge – ripatsriigi ja rootslaste valikud ei saagi kuidagi ühilduda.

    3. Su viimane märkus, poobmarli, ajendas mind mõttele, vandenõuteooriale, kui soovite, et rootslaste poolne pangaserverite äraviimise asi ongi osaliselt ajendatud murest EL tuleviku pärast. Ehk siis rootslased valmistuvad juhuks, kui tekib siinses regioonis sundvalik: kas koos Merkozy-ga, igaüks eraldi, või näiteks Põhjamaad koos. Kuna meist (Eestist) enam eraldi edasiminejana niikuinii asja pole, oleks panganduse ülene täielik kontroll üsna hea argument kallutada meid juba otsustatuna paistvalt Saksa teljelt kõrvale

  4. Mulle mütsid eriti ei maitse, aga võin mõne ära süüa küll, kui Prohhorovi kandideerimisel pole Kremli kooskõlastust. Kuid see pole peamine.

    Meil levitatakse usinalt müüti, justkui oleks Putin hirmus Eesti vaenlane. Mis on ilmselt tellitud möga, nagu suurem osa Eesti kaitseuurijate ja muude tegelaste avaldustest. Eesti ei anna ju tegelikult üldse teema mõõtu välja Putini jaoks.
    Minu, kui vaatleja silmis on aga tegu vägagi tähelepanuväärse poliitikuga. Pikad sõnavõtud paberi abita, jõuline keelekasutus, ajaloos orienteerumine, silmipimestav patriotism avalikel esinemistel jmt, ühesõnaga, ma ei tea täna ühtegi samaväärset tegutsevat riigimeest. Võib-olla kuskil Aasias on sama kangeid purakaid, aga nende kohta pole kuigipalju infot. Seevastu Euroopa kohta on infot piisavalt ja nii palju munadeta kloune, kui on Euroopa poliitikute seas siblimas, pole vast kuskil mujal maakera peal. Räägime esmajoones sellest, kuivõrd üks poliitik on lojaalne o m a riigile ja rahvale. Selles küsimuses ma Putinile konkurenti ei tea. Ja kuna vene rahval pole klassikalise demokraatia järele kunagi erilist igatsust olnud, siis ükski Prohhorov niisama lambist Putinit ka kunagi ei võida, see on selge. Kui Prohhorov toodi mängu, siis ilmselt näeb tänane võim vajadust hakata pilti mitmekesistama. Mis on mõistlik käik.

    1. Ma formuleeriks seda Prohhorovi kandidatuuri esilekerkimist siiski mitte kui Kremli kooskõlastust vaid kui Kremli leppimist Prohhoroviga. Kreml on ajahädas tõusva protestilaine ohjamisel ja ta teeb parema puudusel panuse pigem Prohhorovile kui riskiks mõne navalnõi mõju suurenemisega. Nii et pigem Prohhorov kasutab isegi rohkem ära kujunenud situatsiooni , ja arvestades tema vanust ning rahalist sõltumatust, pole ta kindlasti Kremli marionett, vaid mees kes tõsimeeli pretendeerib Putini järglusele. Kas, millal ja kuidas tal vaip alt tõmmatakse, eks aeg näitab
      Ma arvan ka, et Putinist on rohkem riigimeest kui diktaatorit, ta ei hoia tõepoolest võimu kümne küüne ja kõikide meetoditega ning mõtleb juba praegu kuidas vajadusel sujuvalt võim kellelegi teisele üle anda

  5. Mulle tundub ka, et Prohmakov on pigem vahend opositsiooni enamaks killustamiseks.

    Aga mis IRLi puutub, siis ma tahaks teada, Tomp, mis paganama imeelukat sa ootad??? Aega on vaid üks kuu. See imeloom ei saa olla mingi tundmatu tegelane. Ta peab olema poliitikas sügaval sees, kogenud, juhivõimetaga, karismaatiline, kõikidele meeldima, olema vaid IRLi kampadele lähedane ning kõike seda korraga, sest vastasel korral lähebki nagu Rahvaliiduga.
    Ja ma ei tea ühtegi sellist persooni. Ma ei kujuta ette. Rein Kilk?

    1. Noh…godood ootan…Ei mina ka tea ühtegi konkreetset nime nimetada aga võrrelda IRL-i ja tema saatust RL-ga ikkagi ei tahaks. RL, nagu ka varem Koonderakond, oli kamp pragmaatikuid, teatud mõttes konjunkturiste. Kui sellisel kambal toitejuhe, voolik võimu juurde läbi raiuda, ongi finito..Aga IRL-i puhul on siiski paljuski tegu idealistidega, isegi R-poolel. Tõsi, kohati väga küüniliste ja ka omakasupüüdlike idealistidega…Ma arvan, et varsti ilmub lagedale mõni nimi, kelle kohta saan öelda, et just teda mõtlesin, aga ei tulnd meelde

  6. Su naiivsus on varemgi sind alt vedanud, Tomp. Isegi kui IRLis on mõned idealistid, ei loe see poliitikas midagi. Loevad hääled valimistel ja osavus muul ajal. Tundmatu tegelinski ei hakka hääli tooma, kindel see, olgu ta nii idealist kui tahes. Ansipit soojendati ja populariseeriti oma aastajagu, enne kui Refi ette pandi. Kui praegustest IRLi staarikestest ükski ei sobi, siis ei sobi keegi teine ka. Aga need staarikesed on võta üks ja viska teist.

Kommenteerimine on suletud.