Tuumajaam küll, kuid mitte Pakrile…

Andsin  siis ka siia allkirja…Ja eks lugesin meie diskussioonivaesel ajal ka teatud huviga Eppp’u ja Kati blogisid. Et mitte olla vääriti mõistetud kui tuumaenergia põhimõtteline vastane,  peaks oma positsiooni paremini selgitama. Ma nimelt vana vandenõuteoreetikuna arvan, et ega meie poliitikud ega EE juhtkondki mõtle seda Pakri saartele tuumajaama rajamise värki väga tõsiselt. Poliitikutel on vaja enne valimisi mingi kõrvalteemaga tegelikelt probleemidelt valijate tähelepanu kõrvale juhtida ja EE juhtkonnal on vaja näidata kasvõi oma suurte palkade õigustuseks tegutsemist tuleviku ja energiajulgeoleku nimel…Olgugi et see tulevik 5-10 aasta perspektiivis on pigem selline, et olemasolevate võimsustegagi pole saabuva vaba energiaturu ning jätkuva majandussurutise tingimustes miskit eriti teha. Lihtsalt liiga kallis on meil toodetav elekter. Mis siin veel tuumajaama rajamisest rääkida kui hoopis hädavajalikemate investeeringute tarbeks mõeldud raha võtab riik EE-lt eelarveaukude lappimiseks vä’gisi ära.…Aga veel kaugemas perpektiivis võib tuumaenergia olla vajalik ja võimalik. Ainult et siis on Pakri saarte loodus veel rohkem hinnas ja käesolevatest asukohavaliku- ja muudest  uuringutest võib isegi kasu olla…Eks ikka ses kontekstis, et Pakri saartele ega Keibule seda jaama rajada pole ikka mõtet. Ja eks väike argument oleks ka see, et ka osa kodanikke oli vastu…Nii et ka minu allkirjal võib olla väike mõju õige otsuse langetamiseks.

Pakuks, et kui tuumajaam Eestisse tuleb, siis seda mitte varem kui 15 aasta pärast, see jaam on uuema tehnoloogilise lahendusega ja suht väikese võimsusega (500MW?), asub ta pigem maa all ja pigem Tallinnale lähemal. Kõige tõenäolisemalt  Maardu ligidal graniidimassiivis. Sinnasamma lähedale, samasse graniiti saaks matta ka jäätmed. Vot sellist jaama ma pooldaks.