Maripuue – moraalipuue

Maripuust pole enam isegi kahju…Kuigi ta on selgelt ohver, seekord ohver reformi altaril. Nagu omal ajal ohverdati p…ssekukkunud pangahärrade poolt Eenmaa ja Rahvaliit pani tankistiks Tuiksoo.
Nii ikka ei saa. Nii loll ei saa olla. Ainult lollusega, veel vähem ohvrimeelsusega seda asja ei seleta. Midagi kapitaalset on inimeses veel puudu. See saab olla ainult moraal. Südametunnistuse on asendanud parteiline südametunnistus. Vaatamata nende mõistete kirjapildilisele ja kõlalisele sarnasusele, on sisuliselt tegu vastanditega…
Neid maripuudelisi (Strandbergi termin) on eriti viimasel ajal kõik kohad täis. Nagu prussakad ronivad hämaramate aegade saabudes pragudest lagedale. Tänases “Postimehes” ilmutas üks end järjekordselt. No on ikka küünilisuse ja parteilise äraostetavuse tipp, kui end majandusteadlaseks pidav tüüp hakkab meie tingimustes ja oludes elavatele, väga raskeid aegu kannatanud ja kogenud pensionäridele ajama keelt kõrva jutuga oma pisku pensioni ohverdamisest tulevase hüpoteetilise euro nimel. No mida. Arrak teab vägagi hästi, et pensionide külmutamisest või vähendamisest ei sõltu euro kasutuselevõtu kontekstis praktiliselt mitte midagi. Sõltub aga tugevalt see, et just kõrgemapalgalised riigiametnikud pääseks minimaalse palgakärpega. Kuna pensionisaajaid on palju, siis näitlikult isegi 100 krooni võrra pensioni vähendamist annaks sellise kokkuhoiu, et suhteliselt väheste nende riigiametnike palku polekski vaja kärpida. Nii tulekski pensionäridele öelda, et kas teil on tõesti kahju 100 kroonist, et meie tublid riigiametnikud saaks Eesti elu edasi viia….Milleks jahuda eurost.
Kuid tõsisemalt võib just see 100 krooni olla selleks piiriks, millest algab vanainimese mittetoimetulek. Psühholoogiline murdumine. Aga kõrgepalgalise ametniku puhul ei muutu küll midagi märkimisväärset, kui ta hakkaks saama kas 5000  või ka 10000 krooni vähem.
Moraalne on minna pensionide kallale ainult siis, kui tõesti enam midagi muud ei aita. Näiteks kui riigi teenistuses ei ole enam ühtegi inimest, kes saaks rohkem kui kümnekordse keskmise pensioni suurusega palka, kui need, kes täna saavad 30-40000 krooni, saavad juba ca 10000 krooni vähem, ja need, kes seni saavad 20-30000 krooni, saavad 5000 krooni vähem. Sellistelt saavutatud palga ja sissetulekute tasemetelt võiks tulla välja ja pöörduda ka pensionäride poole ideega, et riigile raskel ajal teeme ettepaneku jätta ära lubatud pensionitõus 14% ja samal ajal vähendada sama % võrra ka eranditult kõigil avalikus sektoris töötavate inimeste palku. See oleks juba natuke solidaarsuse moodi, ja pensionärid saaksid sellest loodetavasti aru…

Blogged with the Flock Browser

2 kommentaari “Maripuue – moraalipuue

  1. Mul on küll kahjuks selline tunne, et Refi propagandamasin on nii osav, et see Maripuu värk on ajutine ja Refi käekäiku palju ei mõjuta. Ref on tõesti hämmastavalt ülbeks läinud aga see on selline poliitikamaestro ülbus: me võime teha mis tahes, niikuinii tantsib rahvas meie pilli järgi. Ja tantsibki. Maripuud võidakse praegu sõimata aga selle eest ta 75 tuhhi palka saabki. Vartsi asi vaibub, Reff tõstatab mõne uue pseudoprobleemi ja elu läheb edasi.

  2. Mis puudutab Arrakut, siis andsin arvamuse sama artikli all – 16.01.2009 08:18

    Kui rääkida Reformist, siis minagi ei usu, et rahvas äkitselt nägijaks saab. Põhjus on olemuselt keeruline. Ma näiteks olin kunagi selle erakonna valija ega saa öelda, et olin põhimõtteliselt parempoolne või siis Keskerakonna vastane. Hoopiski mitte, lihtsalt Reformierakond tundus oma lähenemises majanduselule eriti särtsakas ja mis seal salata, pensionieani on mul üksjagu aega. Aga ühel hetkel tabasin ära, et hääle andmisega tuleb olla hoolikam. See oli siis, kui Tallinnas hakati esimest korda Savisaart linnapea toolilt kangutama, ilma loogilise põhjuseta. Sellele läbule järgnes päris ruttu ka teine voor, kus kohad uuesti ümber jagati ja nüüd hiljem on Pentus-tüüpi kodanikel väga keeruline linnapeaks saada. Aga üritus tervikuna näitas, et teatud seltskond ajab oma ja ainult oma asja.

    Küsimus on selles, et mida ma nende asjaajamisega peale hakkan ehk mida nad mulle pakuvad? Neil pole midagi pakkuda! Vähemalt täna on see nii. Tartu koerasõber läks lolli peaga (tarka polnud käepärast) venelaste ausammast kangutama ja tõmbas erakonnale sahinal mütsi silmadele. Sest see sõdur polnud ju tegelikult nende teema.. okupatsioon, pronkssõdur, misiganes jne. Nad olid siiani majandusest rääkinud! Aga üks rulluiskudel tartlane arvas äkki, et võib vahelduseks ülbitseda ja kukkus maa seest leitud konte joodikuteks ja marodöörideks sõimama… ühesõnaga langes rollist välja ja pani konkreetselt jala ämbrisse. Ja täna võib öelda, et sinna see mees jäigi koos oma jalaga ja lähimate erakonnakaaslastega

Kommenteerimine on suletud.