Diletant rahandusest ehk vargad LHV-s

Olen üsna palju ja sageli avaldanud siin igasugu hetkearvamusi ja ka natuke sügavamaid analüüsikatsetusi majandusest ja rahandusest. Millistes valdkondades ma olen kahtlemata asjaarmastaja-diletant. Kuid omaarust on ju arvamusavaldus igaühe konstitutsiooniline õigus, ehk ka minusugusel diletandil on see õigus olemas. Seda suurem oli mu üllatus, kui selgus, et mõningaid proffe selline asi, et iga mats võib rääkida, mida sülg suhu toob, siiski tõsiselt häirib. Mulle siis püüti koht kätte näidata investeerimisgurude kokkusaamiskohas – LHV foorumis. Seal siis üks aktiivne foorumiosaline “momentum” esitas väljavõtte minu ühest krooni võimalikku devalvatsiooni käsitlevast postitusest ja esitas ka sinna juurde retoorilise küsimuse: kes see selline (jobu) on, kes sellist jama räägib. Retoorilise sellepärast, et kui ta oleks tahtnud tõepoolest mu tausta ja motiive teada, oleks ju võinud mult otse küsida…

Aga eesmärk ilmselt oligi selles, et saavutada halvustav suhtumine ja kindlalt halvustav tagasiside, võib olla isegi kokkulepitult halvustav tagasiside. Sellele viitab see, et selle väga päevakajalise asja kohta käiv diskussioon katkes sellesama halvustava kommentaari koha pealt tervelt kolmeks päevaks kui noaga lõigatult. Kusjuures halvustava kommentaari esitaja ise ei paista selle konkreetse teema puhul küll millegagi ise eriti silma. Rohkem nagu “beibendusekspert”…Ja mis eriti huvitav, tervelt kolmel päeval polnud muidu päris suure mölapidamatusega silma paistnud kommentaatoritel midagi öelda…Kas siis rohkem ebasobivat arvamust mahatümitajaid polnud LHV moderaatoritel tõesti võtta, ja vabatahtlikke ei leidunud…Üks kuradi diletant rikkus ühiskondliku arvamuse sobivas suunas “õige ja kasuliku kujundamise” asja ära…

Siin see koht on

momentum
Re: Eesti krooni devalveerimine – kas, millal, kuidas?
20/11/08 16:40

Kes see Tom P on?
Tom P: Miks ja millal devalveeritakse eesti kroon
Küsimus “kas” pole enam päevakorral, ja sellel pole lähemalt mõtet peatuda.
Aga miks? Kõige lihtsam seletus:mingil hetkel riigil raha lihtsalt enam ei jätku, raha saab otsa. Ja teatud-tuntud, paljuski juba praeguseks realiseerunud asjaolude tõttu pole seda raha kuidagi muidu võimalik juurde tekitada, peale selle krooni kursimuutuse. Selline sundseis tuleneb omakorda meie valuutakomitee süsteemist, mis tähendab seda, et meil saab siin neid kroone olla (ringelda) täpselt nii palju, kui palju liigub siin välisvaluutat. Kui valuutat vähem, siis ka kroone vähem. Kui valuutat pole, pole ka kroone. Nii et kahjuks, kuulsite õieti, just valuutakomitee süsteemi kasutamine muudab krooni devalveerimise möödapääsmatuks. Just nende , praeguseks juba paljuski väljakujunenud erakorraliste tingimuste tõttu, mida ei osatud valuutakomitee süsteemi valimisel ette näha või õigemini peeti nende realiseerumist ebareaalseks. Siin on see olukord, kus süsteem on hea ja töö- ning veakindel normaaltingimustel, kuid ülekoormuse all variseb kiiresti kokku.

impendium
Re: Eesti krooni devalveerimine – kas, millal, kuidas?
20/11/08 17:00

Arvestades tema kirjutisi, mida ma paar korda lugenud olen, siis mingi majandusdiletandist pseudokirjanik, kelle elu mõte on paanika külvamine. Saaks aru, et inimene peab blogi või nii, aga absoluutselt igas majandusteemalises artiklis, mis on Äripäevas või Delfis üleval, on pandud viide mingile tema järjekordsele nõmedusele.

Diletant ma kahtlemata olen. Kuid mõelda ju ikka võib. Pealegi on see ammu tuntud tõsiasi, et sageli just kõigi näitajate järgi diletantidel võib tihtipeale olla ka õigus, sest neil on rohkem võimet tajuda üldisi seaduspärasusi, näha suurt pilti.  Rohkearvulised professionaalset teadmist tähistavad detailid lihtsalt ei sega liialt üldpildi kujunemist…

Diletandi vastand võiks vast olla professionaalne kretiin. Kuidas igapäevaelus ära tunda sellist kretiini. Eks ikka selle järgi, kui keegi on oma argumentides ja käitumises, oma tões väga kindel mingis reeglis või detailis. Mis võib olla õige lokaalselt ja teatud olukordades, kuid varjutab üldpilti ja takistab selle mõistmist.

Aga jätkaks visalt rahandusega…

Viimasel ajal on mul igapäevases olmes tegu veepumbaga. Profid paigaldajad paigutasid selle pumba kaevust liiga kaugele. Nüüd on tihendid kuskil maa all järgi andnud ja pump tõmbab koos veega süsteemi ka õhku. Mistõttu on veesurve süsteemi erinevates väljundites praktiliselt olematu. Vett kraanist lihtsalt ei tule…Täpsemini, tuleb vähe, ajas ebaühtlaselt, õudse õhumullide korinaga, ja täiesti ettearvamatu tugevusega. Täpselt nii nagu praegu toimub rahakraanide suudmete ligidal.

Või võtame näite vereringest, sest rahandust on õigustatult peetud majanduse vereringeks. Normaalolukordades vereringes õhku, gaasi ei ole. Kuid  eriolukorras, kus sise- ja väliskeskkonnas valitsevad rõhud on erinevad (näiteks tuukrite puhul veealuses keskkonnas), võib tekkida tõsine probleem. Selle asja tulemuseks on kessoontõbi, mis väljendub gaasilise lämmastiku veres mullidena eritumises ja sellega vereringe efektiivsuse vähenemises. Kui juhtub halvim, ja eriti suur lämmastikumull jõuab südamesse ehk pumpa endasse, on letaalne lõpp vältimatu.

Minu väide ja arusaamine asjast on selline, et maailma finantssüsteemis valitseb inimese kessoontõve või veevarustuse pumbasüsteemi tihendi rikke analoogiaga kirjeldatav ja seletatav situatsioon. Ja et neid analoogiaid võib edukalt kasutada mudelitena ka tulemuste ja järelmite ennustamisel.

Mis on selles tähenduses deflatsioon, millega meid juba ähvardatakse. See on olukord, mis tekib siis, kui remondimehed asuvad lõpuks ametisse, kaevavad trassid lahti, ja asuvad tihendeid vahetama. Või tehakse inimesel südameoperatsiooni. Kahjuks ei ole välja mõeldud kunstlikku raharinglussüsteemi… Ehk siis rahanduses on võimalik operatsioon vaid töötava südame tingimustes. Selge see, et sellel etapil kraanist vett ei tule praktiliselt enam üldse. Kuna keegi veetarbijatest ka täpselt ei tea, palju remondiga läheb, ei jaga ka ettenägelikumad ja õnnelikumad tarbijad oma varem varutud varusid. Mitte mingi, või siis ainult väga kalli hinna eest. Deflatsioon on siis olukord, kus kõik, kel veel on,  hoiavad raha. Ei anna kergekäeliselt välja, sest asi võib minna hullemaks. Kas te jagaksite kõrbes oma suuremaid veevarusid ootamatult puhkenud liivatormi korral. Isegi kui need teie suuremad veevarud ei ole tingitud mitte teie ettenägelikkusest, vaid puhtast juhusest…näiteks lihtsalt varem vett varudes unustasite ära, et üks anum oli kotis juba varasemast ajast….

Inflatsioon on siis olukord kraaniotsast kaugemal, kus lõpptarbija õhuga segatud vett  (raha) tarbib. Ülemäärane ja mittevajalik õhk määritakse tarbijale kaela hinnatõusu kaudu. Kuna süsteemi otstes , kraanide juures istuvad just ettevõtjad ja nad saavad igast erinevast kraanist eri õhusisaldusega vett, toimub kokkulepitult ja vähem kokkulepitult (üksteist alt tõmmates) selle rohke õhusisaldusega vee ümbervillimine eri värvi siltidega pudelitesse. peaasi et inimesed ostaksid seda mullivett ja kõik need mullivee üleliigse tarbimisega seotud riskid jääks lõpptarbija ehk lihtsa inimese kanda.

Hüperinflatsioon oleks siis olukord, kus kraanidest väljub ainult peaasjalikult õhk. Tekib näiteks vahetult peale torustiku remonti ja tihendite vahetust. mida kvaliteetsem ja kiirem on remont, seda lühiajalisem on õhu (katteta raha) väljutamine…remondi ebaõnnestumise korral saabub tõeline kriis, sest vajaliku vee asemel tuleb ainult õhku.

Millest tekib õhk rahandussüsteemi. Ikka ahnusest tõmmata rohkem. Ja tihendid, ehk reeglid, pole küllaldased selleks, et õhu juurdepääsu takistada. Ja häda paistab olevat selles, et sellist materjali tihendite valmistamiseks, mis tõkestaks ahnuse väge, pole olemas. Võitlema peaks ahnuse kui nähtuse endaga. Seda on väga raske, praktiliselt võimatu teha. Võiks siiski katsetada veel moraalset kategooriat, ehk suunata inimesi arusaamisele, et ahnus ja konkurentsi õilistamine pole sobilik isegi liikumapaneva jõuna kasutamiseks. Ehk siis tagasi pöörduma 10 käsu formuleerimise aegade juurde, kus liiakasuvõtmine tunnistati tingimusteta paheks…

Mida veel järeldada, millised paralleelid tuua. On alustatud rahandussüsteemi remonti. Remont on eriti keeruline seetõttu, et süsteemi ennast ei saa remondi ajaks täielikult välja lülitada. Et kraanidest lõpptarbija jaoks üldse midagi tilguks, uhatakse teises otsas lööktöö korras hoolega vett peale. See on see keskpankade ja valitsuste intessikärpimine, abipaketid ja muu, mille läbiviimiseks trükitakse sisuliselt raha kontrollimatult juurde. On aga ka täiesti selge, et remondi kõige vastutusrikkamal momendil, tihendite vahetamise hetkel, jäävad kraanid ikka päris kuivaks. See on siis see deflatsiooniperiood. Kui pikk see periood saab olema, sõltub remondimeeste professionaalsusest. Nende eriti professionaalse tegutsemise korral võib isegi juhtuda, et süsteemi kaugemates osades (ka meil) pole eriti midagi märgata.

Aga sellele järgnevast, kui tihendid on vahetatud, need osutuvad pidavateks, kui süsteemis rõhk tõuseb ja õhku hakatakse välja suruma, pole küll pääsu. Kuigi suurem hulk süsteemis olnud õhust leiab väljapääsu lühemat teed pidi , võib ka kaugemate kraanideni viivates torudes leiduda priskeid õhumulle, mis väljudes ei tekita kohapealse tarbijaskonna väiksust arvestades enam mitte tavalist, vaid juba hüperinflatsiooni. Nii et garantiid hüperinflatsioonist pääsemiseks pole kellelgi, kuigi tõenäosus selleks on suurem kaevudele (USA jt. juhtivad rahandusjõud) ligemal olijate puhul.

See oli nüüd tõesti .diletandi nägemus. Kindlasti on paremaid, professionaalsemaid seletusi. Tõelised profid ja investeerimisgurud, nagu eelpool nimetatud “momentum” ja “impendium”, laske ometi tulla. Seletage see asi asjatundmatule pööblile ära. Seletuse puudumisel tekib kahtlane tunne, et teil on vargamentaliteet. Teate, kus ühises süsteemis lekib, kuhu asetada oma anum, aga süsteemi hooldajatele sellest ei teata. See on varastamine teiste tagant…

See varga mentaliteet tuleb ehedalt välja just sellessamas eesti krooni võimalikule devalveerimisele pühendatud foorumiteemas. Kui ikka nii asjatundlikel (tõsimeeli, ilma mingi irooniata) inimestel on krooni devalveerimise võimalikkuse vastaseks peamiseks argumendiks see, et seda ei saa, ei ole mõtet teha lihtsalt sellepärast, et sellest ei võida keegi, siis tekib tõsine kahtlus nende inimeste korralikkuses. Sellist demagoogiat ei aeta ju rahandussfääris sekeldajate poolt lihtsalt niisama. Seda demagoogiat aetakse omakasu silmas pidades, sest tõepoolest võib rahakursi järsk muutus kärpida ses sfääris tegutsejate kasumeid ja võimalusi.

19 kommentaari “Diletant rahandusest ehk vargad LHV-s

  1. Tegelikult ei võtnud muidugi, kuigi ma mingil hetkel tajusin jah seda seost. 🙂 Aga ma sain küll aru, et seda seost vist tegelikult ei ole.

    Kui just isiklikult… Võib-olla mõneti, aga seda küll kaudselt ja mitte siinse blogiga seoses. Nimelt, jah, ma siin äsja puutusin kokku ühe sarnase asjaga. No et sai räägitud ja räägitud, et ärge nii tehke, et võib tekkida probleeme. Aga ei kuulatud mind ja veel mõnda inimest. No ja nüüd probleem käes täpselt selline, nagu sai räägitud. See ei ole küll teab mis suur asi, rohkem selline tehniline. Aga selline väike isiklik seis siis oli tõesti.
    Ja kui ma lugesin, et räägitakse mingitest “ootamatustest”, siis teatav reaktsion muidugi tekkis tõesti. Aga no eks ma ole siinse teemaga seoses (no nii öelda ühiskondlikel teemadel siis) ilmselt ka maininud, et peatage vähe hoogu selle planeedi ära sittamise ja üldise läbustamisega. Ja ega seda juttu pole ju ka keegi millekski pidanud.

  2. OK!
    Läheks nüüd natuke majandusest eemale ja rohkem poliitiliseks.
    Kõik see teema, mis seondub venelastega ja Venemaaga.
    Kui ma nüüd ütlen, et “võib-olla ei ole mõistlik venelastega (siinsete venelastega niisiis) ja Venemaaga (välispoliitiliselt niisiis) pidevalt norida ja tüli kiskuda. Võib-olla oleks mõistlikum pisut rahulikumalt asjadele vaadata ja võtta selline pisut leebem hoiak. Ma ei räägi mitte mingitest järeleandmistest, vaid lihtsalt sõbralikust suhtumisest siinsetesse venelastesse ja sellest, et ka Venemaale võiks vaadata nii öelda heanaaberlike suhete lähtepunktist.”

    Kuidas sihukese jutu peale reageeritaks. Aga tavaliselt blää-blää-blää, kuradi tiblad ja okupandid jne.
    Aga vot see suhtumine, see võib kaasa tuua probleeme mu meelst. Kas aastate või aastakümnete pärast, täpselt ei tea, aga see suhtumine ei ole… kuidas seda öeldaksegi: sustainable.

    Täpselt sama teemea tegelt. Ja pärast kui jamad käes, siis hakkab keegi jälle rääkima “ootamatustest”. Pagan võteks, pea ongi selleks otsas, et neid sündmusi prognoosida. Aga kui riiki juhivad mingid sellised, kes seda juhivad, siis muidugi pole mõtet rääkidagi midagi mõtlemisest.

  3. Ma siin remargi korras lisaks, et ma ka vähemalt üht inimest tean, kes mu krahhikuulutamise jutu ja konkreetse soovituse peale reageeris. See oli mu nn. kahe korteri lõksu jäämise ohus olnud tütar, kes eelmisel suvel vastavalt mu soovitusele võttis vastu esimese tõsise ostupakkumise, ei hakanud mingit “turuhinda” ootama. Ootaks siiamaani. Aga teisele soovitusele: vahetada eurolaen kroonilaenuks (ka hinnale vaatamata), ta küll ei reageerind…

  4. Sellise asja peale ka keegi mõelnud on, et tehakse nii nagu nõuka aja lõpus, et igaüks saab ringi vahetada piiratud summa raha uue ühisraha vastu(mingi väga halva kursiga loomulikult, kursiga mis laseb majandusest kogu õhu välja). Tekib mingi Ameerika-Euroopa ühisraharuum NAU(North Atlantic Union)???

  5. jah, selle ühisraha teemal on ju spekuleeritud kõvasti. Pean perspektiivis seda stsenaariumit ka tõenäosemaks kui seda et dollar suudaks liidripositsioonid säilitada või siis et dollari asemel võtaks liidripositsiooni kas euro, juan või veel mingi muu. ilma selge liidrita ka vist ei saa. Etaloni, millega teisi võrrelda, on siiski vaja.
    Kuid niipea seda ühisraha küll ei paista. ainult täieliku kaose, kollapsi, ja maailmasõja puhul oleks see vast mõneaastane perspektiiv. Nii hulluks see asi vast ikka ei lähe ja kõige tõenäosem oleks vast vähemalt 10 aastat kestev surutis ja jõujoonte ümbermängimine. Sellest väljatuleku teede otsimisel jõutakse vast ka ühisrahani
    Nii et eesti krooni see tõenäoliselt ei puuduta, meil tuleb ikka mingi periood euroga arveldada..

  6. Analüütiku jutule väikeseks täienduseks – selle “return to mean” teooriaga ning praktikaga pidi olema sedapidi, et kui ikka väga suur sinusoidne liikumine on ülespoole siis uhatakse alla tulles ajaloolisest normaalsest ka ikka kõvasti läbi ka.

    kv.ee’s Somm Tallinnast hoiatas täitsa asjaliku argumentatsiooniga juba 2-3 aastat tagasi, et mehed minge kinnisvaras karusemaks, võtke laenud Eesti kroonides ning fikseerige niikauaks intress kui saate. Ootamatust paugust on ikka suht kohatu rääkida funktsionääridel tüüri juures, võiks eeldada, et nende kõrgeltmakstud nõunikel oli ligipääs ning huvi otsida sama infot mille pealt Somm inimesi hoiatas.

  7. ehk siis Siimule lisanduseks: retooriline küsimus-kas need kõrgepalgalised tüüri juures ja tüüri ligidal sebijad on lollid või mängivad lolli…Ja tegelik küsimus on pigem selles, et miks, mis põhjustel mängivad lolli…vastus, et piiritus ahnuses saada ligimeste arvel kõik hüved kohe ja praegu, tulevikule mõtlemata, kätte, on vast liiga lihtne…

  8. tark valitsus suudaks ilmselt trende muuta
    ja kui lisaks veel vene turg taas avaneks….siis ekl pääsek hullemast
    praegune IMF raport on aga kui tuli tuha all

    1. Minu arust on see IMF raport konstateering: olete küll toredad poisid, aga pole midagi teha. Mäng on läbi. Muidugi, seda otse ei öelda…Kas vähihaigele öeldakse, et vaatamata sellele, et võtsid kuude kaupa ilusti rohtu, homme-ülehomme sa siiski sured…

Kommenteerimine on suletud.