Arakas ärastab riigireserve

Nii võtaks kokku selle asja. Sellise toreda nimega kogul (Targa Eesti Mõttekoda), võiks ikka natuke rohkem kollektiivset mõistust ja oidu olla, et aru saada: praegusel hetkel on ettevõtjate poolt tehtav ettepanek tuua riigireservide vahendid kodumaiste (täpsemini-meil tegutsevate) pankade vahenduse kaudu kodumaisesse majandusse vähemalt kahemõtteline. Laiale publikule tundub see teine mõte: Arakale jäi Arcovara aktsiaemissiooni kaudu kergeusklikelt väikeaktsionäridelt väljapetetud varast veel väheks ja nüüd sirutab käe viimaste Eesti riigile jäänud likviidsete varade järele, hoopis tõepärasem kõikidest kaunitest sõnadest majanduse tervendamisest kõigi huvides.
Kui meie tublid riigiametnikud, kes vastutavad riigireservide turvalise paigutamise eest, leidsid omale juriidiliselt korrektselt semusid kaugel Iirimaal, mis takistab neid neid semusid leida kodumail. Lõpptulemus on kindlamast kindlam:kasumid erastatakse, kahjumid jäävad maksumaksjaile. Või on SEB Likviidsusfondi ja pensioni- ning muude fondidega juhtunu kindel näitaja meie pangandustegelaste hoolitsusest klientide vara säilimise osas…Mis heal põhjusel peaks minema teisiti? Ega lähegi.

27 kommentaari “Arakas ärastab riigireserve

  1. Lugesin ja mõtlesin, miks küll seostatakse nõndanimetatud “kriisi” ja pronkssõdurit?
    Kui see seos nende vahel ka oleks, siis paistame üle maailma “väga kõvade vendadena”: tänu pronkssõduri teisaldamisega algas “üleilmne majanduskriis”…
    Naeruväärne on kaks sündmust ühildada, nagu ka seda, et minu peeretusest sai alguse üleilmne soojenemine.
    Mul pole majandusharidust, aga tean ühte: igale tõusule järgneb mõõn.
    See jutt, et transiit Moskooviaga vähenes koguni viiendiku võrra tänu pronkssõdurile, ei kõlba koera saba alla.
    Narva veokite järjekorrad on aastaid linnale nuhtluseks kaelas, mis Moskoovia poolt kunstlikult tekitatud. Tegelikult andnuks ainuüksi juba Narva veokite järjekord signaali investoritele, et Eesti ei ole normaalne (turvaline) investeerimispiirkond.
    Samas oli ju näha, kes kellele kaikaid kodaraisse loobib…
    Moskoovial endal on oma naabritega häid suhteid vahekorras 1/3, samas Eestil on enamikega, ainult idanaaber jonnib nagu suur laps.
    Muide, Sergei, see eestlaste-lätlaste-leedukate fašistideks nimetamine oli juba Nõukogude Liidu armeeteenistuse ajal tavaline. Eks see ole tänu sellele, et me kirjutasime ladina tähtedega, meil olid sakslaste moodi nimed, me nägime välja nagu Suure Isamaasõja-teemaliste filmide, mida vorbiti iga aasta rohkem ja rohkem, antikangelased.
    Brežnevi ajal lausa oli kohustuslik neid filme kinos vaadata, alates koolijütsidest lõpetades veteranidega. Patriootiline tegevus iseenesest, aga vale nurga alt lähenetud. See tähendab, et kajastati ühekülgselt.
    Stereotüübid on kerged tekkima, aga visad kaduma.
    Eestista(u)mise teemal niipalju (ma nagu ühes eelmises kommentaaris vastasin): Elementaarne on, kui osatakse asukohamaa keelt.
    Tahad Eestis elada, õpi palun eesti keel ära.
    Kuid paljud noored, kes pronkssõdurit nn.kaitsesid, ei osanud eesti keelt, sellepärast läkski asi kontrolli alt välja. See jama oleks olemata jäänud, kui taasiseseisvumisele järgnevatel aastatel Eesti riik järsult eesti keelele rõhku pannuks just neis piirkondades, kus keeleõpe kiratses.
    Paraku siis värsked ülikooli lõpetanud siirdusid ärimaailma või mugavama koha peale, aga mitte mingi hinna eest Ida-Virumaa või Lasnamäe venekeelsetesse koolidesse.
    Sai vist liig pikk tiraad…

  2. Tolwan märkis, et eestlaste-lätlaste-leedukate fašistideks nimetamine oli juba Nõukogude Liidu armeeteenistuse ajal tavaline…. Huvitav teema pööre ning oma poolt kopeerin siis üks eiline Delfi kommentaar:

    väga õige, 12.11.2008 08:41
    eesti meedia on meil nii venestunud ja vene saatkonna äraostetud, et siin enam polegi mõistlikku oma rahvast toetavaid avaldusi. ainult ruutsood, marjustinid ja pettaid ja muud venestamise eestkõnelejad mölisevad. Toetan täielikult venelaste lahkumist ja okuopatsiooni lõppemist. Kes on selle vastu, on riigireetur ja okupant ise ka. ka ruutsoodele anname valiku – kas kasid koos okupantidega venemaale, või lähed eluksajaks riigireetmise ja okupantidele kaasaitamise eest kinni.

    Sinu, Tolwan, armee teenistuskaaslase ja selle kommentaatori vahel erinevus on see, et esimesel karjääri võimalikuks tipppunktiks on vene armee seersant (ja ta ise sellest teab), teine aga sobib kas eesti haridusministriks, justitsministriks või peaministriks. Sest tal on olemas kõige tähtsam – 100% eestikeelsus ja 100% eestimeelsus. Muud pole vajagi.

  3. Lihtsalt üks küsimus, KES on selle blogi registreerinud, ehk kes siin kirjutab?

  4. Mis ses nii erilist tähtsust? Kibeled teatama, kuhu vaja…..?Kes seda teada tahab, leiab vastuse kergesti siitsamast…

  5. Meenutus NL-i armeeteenistusest. Veetsin kaks aastat koos kolmekümne venelasega, aga fašistiks mind küll ei peetud. Olin pigem veidi üle hinnatud ja mind hüüti isanime järgi, mis kõlas vene keeles omamoodi naljakalt. Tõsi, üks teenistuskaaslastest oli minu suhtes õel, kuna talle ei meeldinud NL-i lagunemine (mis juba arenes), aga see tuli tema emotsionaalsest suhtumisest poliitikasse laiemalt.
    Sõjaväes ma sain aru, et venelane on tihtipeale ennastohverdav idealist ja vist sellepärast neile tõmmatigi see Oktoobrirevolutsioon kaela. Lubati helget tulevikku, lõpuks jäid tühjad pihud, nagu ikka. Eestlane ennast naljalt ei ohverda. Mõlemal on plussid ja miinused. Eestlane on laias laastus vähem manipuleeritav, aga eestlase puhul on ka väiksem tõenäosus, et temast saaks esimene kosmonaut vms. Aga see kõik on mu isiklik nägemus, mis ei vääri rajusid vastuargumente.

  6. Toetan siinkohal jälle poobmarlit oma kogemustele toetudes. 20 aasta (1972-1992) jooksul sai kogu see vene ehk küll nõukaimpeerium risti ja põigiti, pikuti ja laiuti läbi käidud tänapäevase seljakotituristi tähenduses. Koos loendamatute kohtumistega kõigi seal elavate rahvaste esindajatega. Algul, kui vene keele nüansid veel väga hästi käes polnud, tundus vahepeal tõesti, et peavadki fashistiks…kuid hiljem sai täitsa selgeks, et taolistes seisukohavõttudes oli rohkem uudishimu, küsimust, isegi teatavat eneseirooniat…Kuskil kolkas võis kohalik miilits mingite probleemide ja Balti päritolu tuvastamise korral vabalt pöörduda: nu fashistõ prokljatõe, ise vuntsidesse muheldes ja tegelikult väga abivalmilt käitudes. Oli muidugi ka totaalselt nüridaid ja ajupestud tegelasi, aga mitte venelaste, vaid just valdavalt äärealade aborigeenide “rahvusliku” kaadri hulgas

  7. Oletame, et kriis on siin Eestimaal (miskipärast ma ei usu seda) ja sellest tulenevalt on vaja rikastel raha riigilt välja petta, nagu teemas kirjas.

    Mida tuleb muuta?
    Muuta tuleks eelkõige firmajuhtide ja -omanike suhtumist: kirjutagu omale väikesed palgad, dividendide maksmine jäägu tulevikku, loobugu Marbella või mistahes luksusvillast mere (ookeani) kaldal, miljonikroonised autod oma persse alla oleks pidanud ostmata jätta…
    Aga siin ongi see konks, et nn. “perssekukkunud ärimehed” ei taha oma isiklikku varandust oma isikliku ettevõtte turgutamiseks pantida.
    Sellepärast ihuvadki hammast stabilisatsioonifondile.
    Mina teeksin neile järgmised ettepanekud: Tahad raha? Palun… Müü oma villa maha! Ja koli üürikorterisse! Kasuta ühistransporti! Veel parem kui ostad jalgratta, see ei maksa midagi:enam-vähem korralik ratas maksab kõigest 7tuhat krooni!
    Ehk on kellelgi veel paremaid ideid soovitamaks rikastele inimestele raha kokkuhoiuks???

Kommenteerimine on suletud.