Kapitalismi lõpp

 

Kui veel paar päeva tagasi arvasin, et asi piirdub vaid  II Suure Depressiooniga, kus kapitalismil oleks potentsiaali   veel ka III Suure Depressiooni jaoks ja kapitalismi lõpust saaks rääkida siiski vaid küsimärgiga lõpus, siis viimaste päevade sündmused sunnivad küll sellest küsimärgist loobuma.

Küsimus pole mitte isegi nendes üüratutes pankadele adresseeritud abipaketttides enestes, vaid rohkem nende abipakettideni viinud otsuste tegemise teedes, ajakavas, otsusteni viinud emotsioonides ja abipakettidele järgnenud reaktsioonides.

Kurjakuulutav on see börsiaktsiate fenomenaalne tõus.  Ahnus ruulib. Euroliidu võtmeriikide maksumaksjate tulevikukohustustest koostatud  abipakette jagatakse. Spekulantidel on käsi pikal. Loomulikult, kõik teavad, et see on “surnud kassi “põrge. Paljud on ka ilmselt ära arvanud, et sel “surnud kassil” on võimekust teha ka maailmarekord. Kindla peale mäng, nagu hipodroomil ainukesele traavlile setukate võidujooksus. Muidugi, kui oleks raha ja viitsimist, tasuks isegi see kapitalismi viimne ohe teha teiste maksumaksjate kulul omale kuldseks. Sellised on mängureeglid, ja midagi amoraalset siin pole.

Kuid eurooplasena, ja eriti Euroopa mahajäänud ääreala elanikuna on asjade sellisest arengust siiski kahju. Lausa piinlik on Euroliidu juhtpoliitikute kartlikkuse pärast, mis lubas Bushi administratsioonil vaiba Euroopa jalge alt ära tõmmata. Mis muud need  Paulseni põlvitamise ja Kongressi venitamise näitemängud ole kui USA soov enda poolt initsieeritud maailmamajanduse raskused asetada eelkõige eurooplaste õlgadele. See oli USA poolt kaval käik: õhutada eurooplaste hirmu oma võimaliku kokkuvarisemise tulemuste tõttu. Sest USA jätkusuutlikkus on eurooplaste jaoks siiski eksistentsiaalne probleem. Minu arvates küll natuke ülepaisutatud, kuid siiski objektiivselt olemas. Euroopa kardab õigustatult Venemaad, ja veel rohkem Venemaa praegu veel paljuski üsna laia selja taga seisvaid islamit ja Aasiat. Nüüd siis ameeriklased lahendavad oma probleeme eurooplaste kätega, euroopa maksumaksjate kätega, ette ära lubatud maksumaksjate raha abil, euroopa maksumaksjate raha abil, meie maksumaksjate raha abil. Euroopa eliit neelas juhtivate poliitikute võimul püsimise hinnana konksu alla, pannes kaalule Euroopa jätkusuutlikkuse. Seda lähitulevikus lisanduvat koormat ei kannata euroopa maksumaksja enam välja. Ja maailmasõjad on seniajani alanud miskipärast just Euroopast…

Kusjuures III Maailmasõda (küll piiratud ja põhiliselt konventsionaalse relvastusega peetav) teeks palju vähem kahju. Annaks hoopis tõuke edasiseks arenguks. Isegi ühiskondlike süsteemide mõtestamise osas.  Leitaks vast alternatiiv kapitalismile. Rääkimata  muudest alternatiividest, kasvõi energia osas. Eksistentsiaalne hirm paneb enamuse inimestest tegutsema, ja mitte alati uisapäisi tegutsema, vaid esialgu mõtlema ja siis tegutsema. Enamus teadus- ja ka vast isegi kultuuriväärtusi on loodud sõdade ajal või sõdade hirmus või ohus…

Kuhu läheb siis see turule paisatud raha. Esimeses lähenduses saavad sest osa just spekulandid. Eks edasi jõuab ka mujale ja ega siis spekulandidki oma kokkukraabitud rahahunniku otsa istuma jää. Seegi raha liigub kuhugi edasi. Kas aga nii oodatud uutesse tehnoloogiatesse ja teadmistemahukasse majandusse. Või vaesuse leevendamisse. Uutesse tehnoloogiatesse muidugi näpuotsaga läheb. Ikka niipalju, kui palju on uus tehnoloogia kasutatav staatuse sümbolite koostisosades. Iphone ja analooge läheb rohkem kaubaks tõesti. Kuid  põhiliselt ikka vanad head staatuse atribuudid: Bentley, maastur, kaater, eksootiline puhkusereis ja luksus, luksus….Vaesus jääb sellesama anonüümse maksumaksja mureks, kellest enamus ise võitlevad vaesusega…

Lähiaegade praktilisema poole pealt: et kumma me saame, inflatsiooni või deflatsiooni. Ikka mõlemad. Algul inflatsiooni, siis deflatsiooni.  Sest inflatsiooni vabakslaskmine oleks ainuke võimalus ja vahend maksumaksjatelt see praegune spekulantidele jagatud raha kuidagi tagasi saada. Vähemalt osaliselt.

Ja siis tuleb pikk-pikk deflatsiooniperiood. Lisaks isolatsionism, tardumus, käegalöömine…Sellised kompleksides vaevlevad rahvused nagu näiteks meie, õgivad iseennast. Kuid elurõõmsamate koosluste hulgast kerkib vast esile uus mõttesuund, mis annab arengule kui nähtusele uue mõtte ja suuna. Uue paradigma alusel. Milline see on, ei tea keegi. Kuid loodan, et selle tulevase mõttesuuna liikumapanevaks jõuks on koostöö, koostegemise positiivne rõõm. Ajalukku vajuval kapitalismil oli liikumapanevaks jõuks konkurents ja ainuke õige rõõm oli kahjurõõm…

4 kommentaari “Kapitalismi lõpp

  1. Irw. Ja mind nimetas blogi autor mingi aeg tagasi pessimistiks.

    Soe soovitus .. võta rahulikult. Valdav osa Euroopa kultuuripärandist – sümfooniaorkestritest termodünaamikani – on loodud 19. sajandi majanduslikes tingimustes.

    Mitte midagi draastilist ei juhtu kui elatustase (toitlustus, energiaga ja eluasmega varustatus jms) langeb NSVL-i tasemele. Või – nagu allakirjutanu arvab – umbes eelmise sajandi 50ndate tasemele.

    Viimase 15 aastaga pangahoonetele, valglinnastumisele ja soojamaareisidele raisatud ressurss (kütus, materjalid, aeg, intellektuaalne potentsiaal jne) on umbes samas suurusjärgus 2. maailmasõja kuludele. Aga surmasaanuid pole palju ja ka purustused on väiksemad.

    Kõvasti pidu pannud inimene peab pohmeluse läbi põdema. Jääknähtude algus on käes. Ja patsient soovib, et oleks surnud. Aga see läheb mööda – pohmell pole surmatõbi. Maailm saab olema lihtsalt vähem värvirikas ja uue pudeli saamiseks tuleb vahepeal veidi tööd teha.

    Ja läbi kukkunud pole ei koostöö ega konkurents.

    Inflatsioonist ja deflatsioonist.
    Vabandust, mis need tavakodanikule korda lähevad? Kas keegi lootis kunagi oma pensionipõlve Vahemere ääres veeta? Või arvas, et kui iga kuu 10% palgast mingile kontole kanda siis lõpuks hakkavad kõik elama viimasest seebikast nähtud miljneerielu?

    Asi on ju sama nagu vene transiidiga. Valdav enamus eestist ei saanud sellest kasu siis kui see töötas ja ei kanna seetõttu ka kahju kui see lõppes.

    Marx & Co ütles “kommunism ja igaühele võrdne tükk pirukast”. Väljapakutud süsteem ei töötanud, tavainimese tüütas selle kehtestamiskatse lõpuks ära ja vastav pood pidi ukse sulgema.

    Friedeman & Co ütles “vaba turg ja igaühele võrdne võimalus saada suurem tükk pirukast”. Noh ja see ka ei tööta. Aga kus siin maailmalõpp on?

  2. On siiski huvitav, et kapitalism nii ootamatult hallitama läks. Mõni aasta tagasi (kui Hodorkovski kinni pandi ja Eestis tehti “demokraatlike väärtuste” kaitseks kõva lärmi), ennustasin kusagil, et lähema kümne aasta jooksul võtavad kõik riigid, kelle territooriumil mistahes energiat leidub, selle kaevandamise-pumpamise ja tarnimise ühel või teisel moel oma kontrolli alla. Tänaste sündmuste taustal arvan, et ka see areng saab teoks tunduvalt kiiremini. Samuti arvan, et laias laastus saab maailmas n.ö poliitiliste jõukeskuste asukohavahetus toimuma ilma ühegi püssipauguta. Välja arvatud muidugi kohalikud madinad mõnes punktis.

  3. jah, poobmarli, selle trendi, et kõigepealt oma rikkused kontrolli alla, tuleku peale olen isegi mõelnud. Putin võis Hodorkovski kinnipanekuga olla moelooja küll…Muuseas, Obama on teatanud, et ta lõpetab USA sõltuvuse Lähis-Ida naftast…kas selle eesmärgi nimel ka kellegi pead lendavad, ..eks aeg näitab.
    “Oravale” niipalju, et kahjutunnet või pessimismi mul kapitalismi võimalikust lõpust isiklikult ei tulene. Ses mõttes isegi vastupidi, et äkki õnnestub ära näha peale sotsialismi ebaõnnestunud eksperimendi kuulsusetu lõpu ka kapitalismi lõpp. Meeleolu pole küll kahjuks sama entusiaistlik kui 80-ndate lõpus “sotsialistliku maailmasüsteemi” matustel, “suurima geopoliitilise katastroofi” ajal, kuid põnev on ikkagi…Kahjutunne on küll, ja see on seotud sellega, et tulevikumaailm on hea nende jaoks, kes suudavad oma territooriumi ja ressursse hoida (kordan boobmarlit)…Meie kahjuks nende hulka ei kuulu, ja ikka jääb kripeldama, et meil vist ikka oli võimalus…

  4. Tom: et äkki õnnestub ära näha peale sotsialismi ebaõnnestunud eksperimendi kuulsusetu lõpu ka kapitalismi lõpp.

    See oli küll hea. 🙂

Kommenteerimine on suletud.