Ettepanek maamaksu küsimuses

Polegi eriti selle juba jupp aega kuuma maamaksuteemaga seoses midagi kobisenud. Korra sai küll teoretiseeritud maamaksu reformi vajalikkuse üle. Aga muidu võtab kogu see Edgari ja eriti tema poliitiliste vastaste demagoogiast tiine jahumine ning ponnistamine vastasele sel teemal ära teha muige suule. Pada sõimab katelt. Maamaksu mõte on olla maa kui ressursi efektiivse kasutamise instrument. Edgari jaoks on ta ainult eelarve täitmise vahend ja opositsioon kihutab demagoogiliselt üles inimesi loosungite all, kuhu koonduvad peaasjalikult need, kes üldse ei tahaks mingit maksu maksta…
Edgar kogu oma üüratu administratiivse aparaadiga ei saa õieti maksutõstmisega hakkama isegi omavalitsusele seadusega lubatud piirides. Temasuguse poliitilise mõjuvõimuga mees võiks vast isegi seadust muuta Tallinnale soodsas suunas…Nüüd sai läbi häda tõstetud maksumäära 1.6% maa maksustamishinnast. Kui seadusejärgne võimalus oleks väänata ikka täiega 2.5% ulatuses.
Tean, mida räägin. Juba 2003.a. viisin vaata et ainuisikuliselt, tagasihoidliku parteivälise spetsialistina kaasatud vallavalitsuse lihtliikmena, läbi konkreetse omavalitsuse maamaksumäärade tõstmise maksimumini seadusega lubatust. Minu vastutusalas olevas maakasutuses ja planeerimises oli kord käest ära ja ega seda raha ka vallal selle parandamiseks olnud. Ega midagi, kirjutasin vajalikud eelnõud, töötasin välja kompensatsioonimehhanismid (ilma nendeta on taolise asja ettevõtmine lootusetu), veensin ära vallavanema, vallavalitsuse ja volikogu enamuse, ja asi viidigi läbi. Ilmselt esimese omavalitsusena vabariigis kasutasime maksimaalseid maksumäärasid. Tulemuseks oli see, et maamaksu järsust laekumise tõusust tulenevalt moodustas  seesama maamaks esimesel  maksutõstmise aastal ca 25% valla eelarvest. Sellist tulemust ei ole keegi kunagi saavutanud, ega  enam saavuta ka.  Praeguseks on see näitaja  teiste laekumiste komponentide osakaalu suurenemise tõttu langenud küll kuhugi 15% kanti. Aga pretsedenditult suur on see ikkagi. Pead ei julge anda, aga vaevalt on teist omavalitsust, kus maamaksust tuleks üle 10% eelarvelaekumistest. Asi õnnestus, sest täpse kompensatsioonimehhanismiga jagati laekuv maamaksuraha ümber maad reaalselt kasutavate, seda mingilgi määral hooldavate inimeste kasuks. Need, kellele maa oli vaid nn. kasutuseta seisev investeering, muidugi kaebasid diskrimineerimise üle nii kõrgele ja kaugele kui jäksasid. Kuna oli palju välismaalastest maaomanikke, püüti üles keerutada lausa rahvusvahelist skandaali. Et diskrimineeritakse lausa rahvuslikul pinnal. “Vaeste” välismaalaste korduvad pöördumised meie  õiguskantsleri (tollal Jõks) poole ei andnud siiski mingit tulemust. Kõik  kohaliku tasandi õigustloovad aktid olid vormistatud juriidiliselt korrektselt. Kuigi olin koostanud need ilma juristide abita, ei pidand muutma neis midagi.
Nüüdseks on kõik rahunenud. Kindel märk, et asi oli õige. Seepärast ei saagi aru, miks mujal seda õiget asja ei aeta. Ju lihtsalt ei taheta.
Aga nüüd lubatud ettepaneku juurde. Mida muuta üleriigilises maa maksustamise korras. Ka selles kodude maamaksust vabastamise kampaania kontekstis.
Maamaksugi puhul tasuks sisse viia maksuvaba miinimum. Nagu tulumaksugi puhul. Selle suurus võiks olla võrdne kõige kallima piirkonna minimaalse (praegu vist 600m2) elamukrundi maamaksumääraga keskmise lubatud protsendi kasutamise korral. Rakendatakse ainult maa sihtotstarbelise kasutuse korral. See tähendaks siis reaalselt Nõmme 600m2 eramukrundi maamaksust vabastamist ja sama suurt kompensatsiooni kõigile maaomanikele, kes oma maad sihtotstarbeliselt kasutavad. See tähendaks sisuliselt seda, et Tallinnast väljas oleks maamaksuvabad, olenevalt asukohast, eramukrundid (sellel asuva kasutusloaga eramu ja seal elavate inimeste olemasolul) suurusega kuni 1 ha (nii jämedalt) ja märkimisväärse soodustuse saavad just ka muud maa väikeomanikud. Väiketootmine muutub soodsamaks. Suured maaomanikud aga ei saa sellest mingit erilist leevendust, sellest maa hoidmisel lihtsalt niisama. Kas paned oma maa tulu tootma või loobud efektiivsema tootja kasuks. Ühiskonnale tervikuna on efektiivne maakasutus hädavajalik.

Blogged with the Flock Browser

12 kommentaari “Ettepanek maamaksu küsimuses

  1. Noh, mina saan asjast aru sedasi, et meil oleks nagu majandussurutis. Seega inimesed tarbivad v2hem. J2relikult igasugused aktsiisid ja muud TARBIMIST maksustavad maksud enam riigi / KOV taskut samal m22ral ei t2ida. Seega peame hakkama maksutama OMANDIT. Omandist ilmselt nii kergek2eliselt ei loobuta ja riik saab oma papi k2tte. Tallinna maamaks on alles algus. Riigikogus tegid sotsid juba ettepaneku maksustada v6imsate autode omamine. Eesti tingimustes oleks ilmselt k6ige kavalam kehtestada kodumaks — maks isikliku eluaseme omamise eest. Kuna eestlane on valmis pea k6igeks, et oleks ainult “oma” siis oleks see k6ige lihtsam viis rahvalt vajalik raha k2tte saada. Automaks oleks teine hea kassat2itmisvahend.

  2. Õige tähelepanek. Omandit hakatakse maksustama rohkem. Paratamatult. Sest omandit on meil natuke kogunenud, ja palju omandit on ka liigutamatu (kinnisvara). Ei saa maksukogujate eest riigist välja viia…Aga kodu kallale ei minda, sest kodu võib-olla siiski mujal ka kui Eestis…Seepärast ei saagi seda maksustada…Aga üks huvitav maks, mis tõenäoliselt tulekul, on peamaks….Pakun välja hüpoteesi, et maamaks reformitakse kinnisvaramaksuks (kus on nii kinnisvara- kui maa maksustamise komponent) ja seda hakatakse koguma riigieelarvesse (praegu ju 100% KOV-i eelarves). Omavalitsus saabki siis asenduseks selle peamaksu…Selle eest ei põgene isegi Soome mitte, sest seal vist ka taoline asi juba olemas.

  3. Samas, paraku, tõuseb ka ilmselt kinnisvara-hind, mis ajab ka sellegi 2-2,5% maamaksu ilgelt kõrgeks, et targem on juba kinnistust loobuda ja Mulla-Annuse manu kobida.
    Üks tähelepanek veel: ütleme, et maal, külas, on väiketalu omanik- potipõllumees sunnitud seda maksu maksma, siis paratamatult hakkab ta vaatama GMO ning hirmsa väetise-pestitsiididehunniku poole ja seda efektiivse tootmise või ellujäämise nime all…
    Mida suured põllumajandusühistud või aktsiaseltsid praegu praktiseerivad, neile on kasum esmatähtis…
    Siit küsimus: kas teie, linnavurled, oleksite nõus seda mürki näost sisse ajama?
    Ma miskipärast kahtlen selles.

  4. Maamaksu tõus võiks kinnisvara hinda (hinna muutumise tendentsi) pigem vähendada… Pakkumine suureneb, sest lihtsalt hoida ja maksta maksu pole mõtet…Kinnisvarast loobumine ei peaks nüüd küll ainsa alternatiivina Mulla-Annuse juurde kobimist tähendada…Elada saab, ja lõbusalt, ilma selle neetud omandita…
    Väiketalul-potipõllupidajal võikski olla soodustus, sisuliselt maamaksuvabastus. Kui anda näiteks maamaksuvabastus määras, mis katab Nõmme 600m2 elamukrundi maamaksu, tähendaks see täielikku maamaksuvabastust näiteks Peipsiäärsele 2 ha sibulakasvatusele. No umbes ja jämedalt, ilma arvudesse süüvimata. GMO-ga ei hakkaks enam siis keegi väiketootjatest jamama, GMO värk on ikka suurtootjate jagu, ja sellega tuleks teiste meetmetega võidelda.
    Ja vähemalt mina pole juba 10 viimast aastat linnavurle..

  5. Seltsimees “tolvan” kylvab rohehysteeriat. GMO ei ole “myrk” – v6i h2rra “tolvan” toob mingeid veenvaid t6ndeid? GMO probleemid on rohkem selle saadanama “intellektuaalse omandi” taga kinni. Kui me ei taha varsti n2lga surra, siis tuleb niikuinii GMO peale minna. Samas, ilmselgelt loodusesse p22senud GMOd, mis seal ise vaikselt edasi arenenevad n2itava igasugu patentidele niikuinii varsti keskmist s6rme.
    Ahjaa…. ja 2ha on paras suvilakrunt. P6llumajandust tehakse ikka tiba suurema maatyki peal. Ytleme sedasi, et 1 “eestiaegne” kyla == 1 t2nap2evane talunik. V2hemalt Saaremaal, kus on õige tillukesed külad see niimoodi töötab. Kogu kunagiste eestiagsete talude maad harib üks mees ja see elab siis enam-vähem normaalselt ära. (linnas tagaks sellise elatustaseme mingi 15-16K netopalk mehel 12-13 naisel)

  6. Noh, GMO pole muidugi mürk, kuid eks ta probleemne ole. Kuid jälle ainult globaalses mõttes. Meil, kes me väikerahvana ilmselt sureme varem välja, kui GMO geneetilised mõjud seda protsessi kiirendama pääsevad, oleks vast kasulik hoida madalat profiili. Objektiivselt väiketootmise soodustamine niikuinii soodustab ka GMO mittekasutamist. Lihtsalt väiketootmises on efektiivsuse saavutamise teed teised kui suurtootmises. GMO on suurtootmise pärusmaa.
    Kõike põllumajandust ei tehta 2ha suurematel maatükkidel. Ainult teraviljakasvatus ja intensiivne loomakasvatus nõuavad efektiivsuse huvides suuri haritavaid pindu. Meil võiks rõhku panna just loomakasvatusele, kus tegelikult saab kasutada efektiivselt nii suuri kui väikesi katastri (omandi)üksusi. Meie (seni teadvustamata) probleem ongi selles, et maaomand on väga killustunud ja killustub veelgi (loendamatud detailplaneeringud koos kruntide jagamisega). Suurtootmise arendamine jääb niikuinii selle taha kinni. Seepärast peakski soodustama efektiivset väiketootmist. Ka maamaksumääradega.

  7. Nojah, siin rõhutatakse efektiivset, ameerikalikku maaharimist…
    Aga mul tekkis vahepeal selline mõte: kui kütusefirmad või leivatehased kergitavad ühel ajal oma hindasid, viidatakse ajakirjanduse poolt kartellikokkuleppele; prügifirmad jagavad turgu, kisatakse üle vabariigi: kartellikokkulepe!
    Aga kui linnad ja vallad tõstavad maamaksumäärasid ühel ja samal ajal, kas see siis pole kartellikokkulepe?
    Siuke mõttekäik siis…
    P.S. Offfile vastuseks: ma ei ole “paduroheline”, aga mu seisukoht on siuke: parem karta kui kahetseda! Mina näiteks tulen NSVL-ist, kus valitses röövkommunismus, mis tegutses egiidi all: Pärast meid tulgu või veeuputus…
    Kui mälu veel peakolus on, siis meenutaks korraks tollast aega: suurtootmine kolhooside ja sovhooside näol, lagastamine igal pool: väetis vedeles lahtise taeva all, suured sõnnikupatareid reostasid põhjavett…
    Nüüd on see ehk möödanik?

  8. No ma ei tea, kas ka nii seadustes kirjas, kuid kartellikokkuleppe mõiste ja selle kui ebaterve , konkurentsi välistava tegevuse vastu võitlemine võiks käia kasumit taotlevate ettevõtete kohta. Kui eesmärgiks on kasum, siis vaba turu tuingimustes saab hinnatõusule vastu ainult konkurentsiga. Kartellikokkulepe välistabki sellise konkurentsi ja lubab kokku leppinuid ettevõtteid käituda turureegleid arvestamata, sisuliselt monopolina. Riigil, omavalitsustel ja MTÜ-del vähemalt ei tohiks olla eesmärgiks kasum. Kuigi eks seal selliseid ühiseid jooni kartellidega võib ka olla. Tõepoolest, kui omavalitsused lepivad omavahel näiteks maksimaalses maamaksu määras kokku (et kellelegi ei saaks näpuga näidata), koguvad sellega eelarvesse kena kopika…ja jagavad selle aasta lõpul ametnike preemiatena laiali…Nii et point su mõttes isegi on

  9. Nagu maikuus sai öeldud, nii ka paistab minema…
    Ametnikel paistab raha ülearu käes olema, et see preemiatena laiali jagada. Riigi seadusandlus ei luba, aasta lõpus veel liiatigi, vaba raha nii palju käes hoida (kuhu sa ikke selle hunnikuga lähed), vastasel juhul tõmmatakse riigieelarvest kena kopkas maha, mis muidu oli mõeldud valla või linna toetuseks.
    Riigieelarve toetuseks võiksid need vallad ja linnad, kes on plussis, kõvasti välja öelda: Tõmmakem siis meie toetused maha ja jagagem see raha nende ääremaa valdade vahel, kes vajavad seda toetust nagu õhku hingamiseks.

Kommenteerimine on suletud.