Mida teha laenuohvrina?

Ajal, mil minister Maripuu ajab sõna otseses mõttes oma elukauguses lausa ogarat juttu sellest, et laenuraskustes inimene võiks saada abi meie kohtusüsteemist, (tuletab kangesti meelde lääne, kommunistlikku tegelikkust mittetundvate, inimeste arusaamatust selles osas, et miks küüditatavad politseid ei kutsunud…) paistavad inimesed olevat permanentselt süvenevates reaalsetes hädades, ja ootavad mingit mõistlikumat soovitust. Isegi  minu blogis esitati  ühe postituse, kus ma käsitlesin krooni kursimuutuse (sisuliselt devalvatsiooni) riske suhestatuna meie tärkavasse keskklassi,  kommentaariumis sellekohane küsimus. Et mis siis praegu veel edukapoolse laenuvõtnud tavainimesena tegelikult teha.
Esiteks:pankade ja valitsuse antud roosad prillid tuleks metsa visata, et enam kunagi ei tekiks tahtmistki neid uuesti ette panna. Pigem olla pessimistlikum oma isiklikes tulevikuootustes ja -stsenaariumides. Kui suudetakse aru saada tõsiasjast, et lähemad viis aastat võivad vabalt olla sellised, kus tulud ei suurene, ja suurenevad ainult kulud, on veel lootust suht terve nahaga sest supist välja tulla.
Teiseks: Kui vähegi võimalik, siis taotleda olukorda, kus tulud tuleksid eurodena, aga kohustused ja kulutused kaetakse kroonidega. Siia kuulub siis nii välismaal töötamine ja laenukohustuste kantimine kroonidesse. Pangad on seda sunnitud tegema, küll aga väänavad nad klientide sedalaadi käitumise tõrjumiseks kroonidesse  ülekantud endistele eurolaenudele hoopis kõvemad intressid. Kuid see mäng tasuks siiski küünlaid, sest  kui keskmine eluasemelaenu tagasimakseperiood on aastakümneid, on  krooni praeguse kursiga püsimine siiski vaid aastate küsimus. Kui te arvate edasi, et me lähme eurole lähiaastatel üle praeguse vahetuskursiga, pole te roosasid prille metsa visanud ja te ei vajagi mingit nõu. Ja maksta kõik võlad ja kohustused ka esimesel võimalusel, ennetähtaegselt  ja kiiresti kinni. Kõige mõttetum on pikaajalisi kroonikohustusi omades ja samas ka suuri kroonisissetulekuid saades säästa kroone tulevaste kohustuste tarbeks. Praegune majandusstaadium, eriti rahanduspoliitilises osas, on kahjuks selline, kus üksikisiku huvid ei kattu sugugi pankade ja riigi huvidega. Riigi ja pankade huvides oleks kasulik, et kodanikud säästavad, kuid isiku seisukohalt on asi vastupidine. Sel lihtsal põhjusel, et riik ja pangad funktsioneerivad grupihuvide kaitsel ja läbi inimpõlvede, kuid inimese esmased huvid on seotud tema ainukeses ja ainulaadses elus toimetulemisega.
Kolmandaks: muuta kardinaalselt elustiili. Asendada võimalusel ühed (igapäevasemalt kulukamad) elukvaliteedi atribuudid teiste,  vähem igapäevaseid kulusid tootvate atribuutidega. Näiteks loobuda linnaäärsest ruumikast ja siiski suht privaatset elukeskkonda pakkuvast põllupealsest majast kas väiksema linnakorteri või siis päris maal oleva elamise vastu. Sõltuvalt siis töö iseloomust, ehk kaugtöö võimalustest või siis suutlikkusest vahetada lausa tegevusala. Võidetakse ummikutes ja autoroolis istumise puhast aega ja auto amortisatsiooni- ning kütusekulusid. Aeg on raha (kui kulutada see töötegemiseks) ja puhas elukvaliteedi tõus, kui kulutada hobidele ja perele. Põllu pealt suht väikeste kahjudega pääsemine polegi lähima poole aasta jooksul nii võimatu, sest mingilgi määral sisseelatud uusarenduste majad lähevad mõistliku hinnalangetamisega kaubaks küll. Asi läheb hulluks alles sügisel, kui hindu meeleheitlikult kinni hoidnud arendajad on pankrotis ja turule tulevad pankrotivarana odavad valmisolevad, elaniketa ja pooleliolevad uusarenduste majad. Siis on juba hilja põllu pealt linna tagasi saada nii, et laenu vähemaks või tast päris lahti saaks….
Nii et kokkuvõttes ,konkreetseks minemata: pigem kainet pessimismi oma võimaluste hindamisel, rahaasjades õige eurooplasena orienteeruda tulevikutuludes eurodele ja kiiresti loobuda kohustusi ennetähtaegseltki kandes kroonidest, kui raske see ka emotsionaalselt ei oleks. Kes mäletavad rubla lõpuaega, neil on kogemus olemas….
Ja elustiil tuleks ameerika kesklassi oma imiteerimiselt tuua tagasi meie kaalutleva talupojamõistuse juhitud radadele. Oli ju esimese EV aegne talunikkond meie tollane tegelik keskklass…

Blogged with the Flock Browser

11 kommentaari “Mida teha laenuohvrina?

  1. Oot, sa ajad vist sassi (õigemini võrdsustad) europõhise ja kroonipõhise laenu…Asi ju selles ongi, et kroonipõhised laenud muutuvad (arvestatakse ümber) krooni devalveerimisel, europõhised aga mitte…Point ongi selles, et krooni devalveerimisele panustav kroonides laenuvõtja tegelikult devalveerimisega võidab….Võib olla pole see tegevus patriootlik….kuid ainuke elu tahab ju elamist. Küsimus on ainult riskihinnangus…kas devalveerimine tuleb või mitte…Meie kõvemad ärimehed, kes praegu vähendavad aktiivselt oma äriühingute omakapitali, panustavad igal juhul devalveerimisele…võib olla on lollid…kuid ei usu…

Kommenteerimine on suletud.