Maamaks või kinnisvaramaks. Reform igal juhul vajalik.

Ähvardava majanduslanguse, eelarvedefitsiidi, töötuse suurenemise tingimustes on väga oluline ja kõigi huvides tagada maksulaekumised riigi või omavalitsuste kaukasse. Olukorras, kus järjest rohkematel inimestel on vaja reaalset riigi abi, ei ole mõtet rääkida “õhukese” riigi eelistest. Samas on igasugune maksude kogumine ja eriti mingi maksumäära üldine, ilma eranditeta, suurendamine väga raske. Teatud (näiteks praeguses) olukorras õige ja vajalik asi saab momentaalse terava vastukaja nii maksumaksjatelt kui maksutõusu läbi viia tahtjate poliitilistelt oponentidelt. Natuke aitab ainult poliitilise võimu kontsentreeritus, isegi monopoliseeritus. Nii sai Savisaar Tallinnas asjad (maamaksu tõstmine) kuidagi tehtud, Arumäe nõrga võimuenamusega Viimsis enam aga mitte . Jänes maadleb kallite koalitsioonikaaslastega kultuuriürituste käibemaksu suurendamise teemal. Lugu ja vastuolud pole siin kindlasti selles, kas pidada või kas mitte pidada “Õllesummerit” kultuuriürituseks…Riigikassasse on lihtsalt raha juurde vaja….

Kogu see kammajaa maksude ümber näitab üht: maksude tõstmine on möödapääsmatu ja samas lihtne mehhaaniline tõstmine ei ole masside vastuseisu ja poliitilise rivaliteedi tõttu võimalik. Asja saab lahendada vaid maksureformidega, kus mängitakse ümber erinevate gruppide maksumäärad ja kohustused. Läbi saavad minna ainult sellised asjad, kus enamus võidab (vähemalt ei kaota, mis on suure inflatsiooni tingimustes juba võit) ja  vähemus maksab…

Alustada võiks maamaksu reformimisest. Kas seda ümber reformida või lihtsalt ümber nimetada kinnisvaramaksuks, on iseküsimus, ja paljus maitse asi. Reformi sisu oleks (saakski olla) ainult see, et maksustatakse progressiivselt ja isegi rängalt neid omanikke, kes ei kasuta maad või sellel asuvat kinnisvara sihtotstarbeliselt. Elamumaa omanikest neid, kes seal ei ela, tootmismaa omanikest neid, kes seal ei tooda, ärimaa omanikest neid, kes seal ei aja äri, tulundusmaa omanikest neid, kes ei saa ja kavatsegi saada selle kasutamisest tulu…

Sest kogu selle maa- või kinnisvaramaksu sisuline mõte saab olla vaid see, et kogu ühiskonnale vajalik piiratud ressurss peab olema käibes ja efektiivselt kasutatav , nii eraisiku kui ühiskonna huvides. Tuleb vältida olukorda, kus sellist meie riigi territooriumil asuvat piiratud ressurssi kasutab mingi eraomanik (tihtipeale veel välismaalane) ainult oma erahuvides. Kõige hullem on nn. investeerimine kinnisvarasse, kus madala hinnakonjunktuuri oludes ostetakse kinnisvara kokku paremaid aegu ja hinnatõusu ootama…Sihtotstarbest ja planeeringutest lugu pidamata…”Investeeritakse” selleks, et lõpetada tootmine…Just täpselt seda on ju toimunud Tallinna ja teiste linnade äärealadel, kus maatulundusmaa põldude näol on muudetud elamumaaks, kuid elama sinna paljudel juhtudel ju kedagi ei lähe ja ega kavatsegi minna. Kui nüüd äpardunud kinnisvaraärikas peaks maksma oma ebaõnnestunud projekti pealt igakuiselt kopsakat maksu, sunniks see teda kiiremini ebaõnnestunud projektist väljuma ja põldudel saaks jälle vilja hakata kasvatama….

3 kommentaari “Maamaks või kinnisvaramaks. Reform igal juhul vajalik.

  1. Ratsionaalset lähenemist maa maksustamisse on ilmselt tõesti vaja. Ja maksustamisse üldse. Aga kuidas valitsuse juhtpartei saaks midagi sellist ellu viia? Legaalselt ei saagi, sest nende võlusõna on olnud madal maks. Sellest saab loobuda ainult läbi pettuse ja ümbernurgajutu, nagu näiteks Jänese loba mingist Õllesummeri ebaõiglusest. Ja juhtpartei läheb seda teed, sest see on neile omane, visata “lumpenile” närimiseks libedat teksti ja selle varjus ajada oma asja. Aga lähiaastad paratamatult õpetavad lumpeni (taas) arvutama ja ta avastab ühe dünamo teise järel. See on Reformierakonna lõpu algus.

Kommenteerimine on suletud.