Oled sa kodanik või "ajakirjanik"-vol4

Jätkaks sarja ajakirjanikega suhtlemise köögipoolest. Seekordne lugu on pühendatud jälle “kuumaks” kiskuvale maavahetustemaatikale. Ja, loomulikult, ikka ja jälle meie “uuriva ajakirjanduse lipulaevale” -“Ekspressile”. Maavahetustehingutele tähelepanu juhtimine, nende luubi alla võtmine sai alguse sellest “Ekspressi” loost. Ilmselt jääb igaveseks saladuseks, kas ajakirjanikud asusid nii-öelda teema kallale ise või kellegi tellimisel. Kõige tõenäosem on see vahepealne variant: keegi väga informeeritud isik või grupp isikuid otsustas kuskil, et kellelegi teisele väga informeeritud isikule või grupile isikutele on võimalus ära teha ja andis nagu möödaminnes ajakirjanikele teemakohase vihje. Selle vihjega kaasas pidi loomulikult olema kaasas ka silmist loetav vaikimisi lubadus toimetuse toetusest mingite jamade korral. Sest kuidagi ei usu seda, et meie praegusaja ajakirjanikud hakkaksid nii kõrget, ohtlikku, riskantset, poliitikute tagatubadesse ulatuvat mängu mängima puhtalt oma riisikol.

Nüüd konkreetselt minu antud juhtumiga kogemuste ja seotuse juurde. Nagu eelnevatest lugudest näha, olin selleks (artikli ilmumise) ajaks üsna põhjalikult süüvinud igasugu maadega hangeldamise temaatikasse. Olin valmis saanud isegi ühe skeemi. Kuid “Ekspressi” see skeem muidugi ei huvitanud, neid huvitasid ainult enda meisterdatud skeemid. Igal juhul, nii kui see lugu -“Kullaaugud kaitsealadel”-ilmus, kirjutasin autoritele kirja. Ainukese eesmärgiga juhtida uurivate ajakirjanike tähelepanu teisele samasuunalisele ja samade isikutega seotud probleemile. Andsin omaarust argumenteeritud vihje. Üsna mu edasisele elule ja saatusele ohtlikuks osutuda võiva vihje. Oma täisnime all. Et uurivat ajakirjandust ühiskonna pahede paljastamisel aidata…Vastust või vähemalt märget kirja kättesaamise kohta muidugi ajakirjanikelt ei laekunud… Kuni mitu nädalat hiljem tuttavatega jutuajamise käigus keegi pillas lause, millega vihjas nagu minu mingile artiklile “Ekspressis”….Wtf? Vaatasin siis uuesti “Ekspressi” üle…Oligi… Minu isiklik kiri artikli autoritele oli avaldatud täies mahus lugejakirjade rubriigis. Seal, kuhu Hillar Kohv tavatseb kirjutada… Leidsin selle “Ekspressi” arhiivist isegi üles, kuskil paar numbrit sellest “Kullaaugust kaitsealadel” ta ju oli. Nagu vastukajana. No võtsin siis artikli autoritega ühendust…et mis te mehed teete. Sulev Vedler sellele vähemalt reageeris…Et olevat olnud toimetuses kiire numbri ettevalmistamise periood ja olevat küsitud ajakirjanikelt “kas kellegil mingit lugejakirja pole”…Ruumi täiteks või nii…No ja tal siis olevat olnud…See minu oma….Ja et ta vabandab, kui sellest nüüd mingit jama on…Vabandused said vastu võetud, kuid kripeldama see asi jäi…Ajakirjanik sai kellegilt kodanikult üsna pika kirja, kus see kodanik kirjeldab ja juhib ajakirjaniku tähelepanu sarnase temaatikaga ja võimaliku ühiskondliku kõla poolest veel suuremale afäärile kui see, millest ajakirjanik ise mõned numbrid tagasi kirjutas…ajakirjanik ei pea seda nii tähtsaks, et kirja autoriga kasvõi asjaolude täpsustamiseks ühendust võtta…küll aga peab sobivaks avaldada see autori käest nõusolekut küsimata lugejakirjade rubriigis koos täielike isikuandmetega…Tulemuseks kirja kirjutajale muidugi see, et tööotsa mõnedest struktuuridest pole ju enam lootustki saada.

On ajad, on kombed eesti ajakirjandusmaastikul.

3 kommentaari “Oled sa kodanik või "ajakirjanik"-vol4

  1. Eks õpitakse vigadest. Vbl sai kod. Vedler lihtsalt vastava korralduse. Näidata, et sinu aktiivsus on teada. Me teame, kus sa elad!

  2. No võimalik ka ju see, et sarnaseid skeeme joonistatakse neile päris hoolega. Mõni ufolikum kui teine.

  3. Jajaa, skeeme võivad nad ju joonistada, milleks sinna lihtinimesi kaasata, mina
    olin hetkel kindlalt lihtinimene

Kommenteerimine on suletud.