Haldusreform. Kuidas?

Et mitte jääda paljasõnaliseks haldusreformi vajalikkuse propageerijaks, paneks siia oma nägemuse ka konspektiivselt üles.

Esiteks, praegusi administratiivpiire vägivaldselt ei muudeta. Kõik vallad ja muud omavalitsusüksused jäävad ka nimeliselt alles. Igasugune piirimuutus ja ka ühinemine ning nimeküsimused jäävad kohalike endi otsustada.

Teiseks: Muutuks aga otsustamis-ning valitsemismehhanism. Praegused vallavolikogud ja vallavalitsused kaoks. Igas maakonnas valitakse maavolikogu , mis valib ametisse maavanema ja see omakorda moodustab maavalitsuse, mille maavolikogu siis kinnitab. Maavolikogu valitakse näiteks süsteemi järgi, kus igal vallal on üks koht pluss veel kohad vastavalt rahvaarvule. Iga tuhande inimese kohta 1 koht (0-1000 1koht, 1000-2000 2kohta, jne). See teeks maavolikogude keskmiseks suuruseks ca 30 volinikku. Kus ka kõige väiksematel valdadel on vähemalt kaks oma saadikut.

Lisaks nimetab maavanem konkreetse valla saadikute ettepanekul igasse valda ametisse vallavanema. Vallavanem võib omakorda võtta ametisse vastavalt rahvaarvule 1-3 abilist. On nad siis abivallavanema või nõuniku nimetuse või staatusega, pole oluline. Enamus praeguste vallavalitsuste ülesannetest läheks maavalitsuse pädevusse. Vallavanem jääb rohkem vahendajaks maavalitsuse ja valla vahel, kellel siiski säilib ainuotsustusõigus mitmetes otseselt kohalikke inimesi puudutavates asjades.

Seadustatakse kogu riigis vallarahva üldkoosolek kui otsedemokraatia vorm (juba praegu olemas püsiasustusega väikesaarte seaduse kaudu väikesaartel asuvates valdades). Seda võib läbi viia nii füüsiliselt (reaalse rahva kokkukutsumise kaudu) kui ka virtuaalselt internetikeskkonnas e-hääletust kasutades. Selge see, et vähemalt suuremates valdades jääb 50% osaluse kvooruminõude korral põhiliseks just virtuaalne üldkoosolek. Üldkoosolek ei saa loomulikult olla efektiivseks tööorganiks uute lahenduste ja arengukavade väljatöötamisel. Selleks jäävad maavolikogud ja maavalitsused. Küll on üldkoosolek sobilik koht arvamuse avaldamiseks. Üldkoosoleku pädevus ja sekkumisvõimalus realiseeritakse põhiliselt vetoõigusega. Vetoõigus on üldkoosolekul näiteks vallavanema ametissenimetamise suhtes (vallarahva jaoks ebasobiv isik), vallapiiride ja muude administratiivpiiride muutmise suhtes, arengukavade ja üldplaneeringute vastuvõtule, olulise mõjuga objektide rajamise suhtes, võib-olla mõnede teemaplaneeringute kehtestamisele jne.

Kuna põhiseaduse järgi on meil omavalitsusüksusteks vallad ja linnad, nimetatakse maakonnad ametlikult  maavaldadeks ja senised vallad osavaldadeks

Praegused maavanema ülesanded riigi esindajana antakse riigi esindajale mitmest maakonnast koosnevates regioonides (näiteks kas või siis praegused neli).

Mis oleksid selle süsteemi olulisemad plussid.

Esiteks muutuks nii kohalik seadusandlik (maavolikogud) kui täidesaatev võim (maavalitsused) oluliselt professionaalsemateks ja samas väheneb selle tegevusega hõivatud konkreetsete inimeste arv praegusega võrreldes ca 3-5 korda.

Teiseks. Kohalikel inimestel tekib võimalus vetostada ametnike ebaprofessionaalsed või omakasupüüdlikud otsused. Otsedemokraatial tekib võimalus ja väljund just e-võimalusi kasutades.

Kolmandaks realiseeruks just see siiamaani vaikselt aetud regionaalpoliitiline suund, et riik sekkub administratiivselt just regioonide tasandil, jättes maakondliku tasandi puhtalt omavalitsustele.

5 kommentaari “Haldusreform. Kuidas?

  1. Väga asjalik lähenemine ja mina toetan seda ettepanekut täiesti. Julgen seda öelda, kuna töötasin 1992-1994 ühes maavalitsuses vägagi juhtival kohal ja olen seetõttu teemaga vägagi kursis. Nn. Laari valitsuse reform pani tegelikult Eesti omavalitsute arengule paraja põntsu. Taheti parimat, kuid välja tuli, nagu alati – need kuldsed sõnad on öelnud üks naaberriigi endine peaminister. Kogu probleemi asetus on selles, et Eesti rahvaarvu, pädevate spetsialistide olemasolu ja rahaliste ressursside vähesust eelarveliste ülesannete täitmiseks arvestades pole mõeldav ellu viia ühetasandilist omavalitsust valla tasandil, küll aga maakonna tasandil. Seetõttu on eelpakutud idee väga asjalik. Ei tule reformida mitte maakondi, maavanemaid vaid valdu.

  2. Mõned asjad on siit võimalik kasutada. Näiteks valla üldkoosolek. Mõnede üle tuleks diskuteerida. Seda peaks saama teha suurel ringil “alt üles” suunaga. Mitte formaalselt vaid arvestades kõikide madalamal tasemel tegijatega

Kommenteerimine on suletud.