Poliitilist täheseisu vaadates vist parim võimalus ka. Eeldusel muidugi, et sünnib vähemalt 60 kohane enamuskoalitsioon Re-IRL-SDE. Veel parem koos roheliste ja 66 kohaga. Sest üks korralik haldusreform on võimalik ainult riiklikku poliitilist vägivalda ja sundi kasutades. Toetudes suurimale võimalikule poliitilisele üksmeelele ja kandepinnale. Selge see, et RL ja KE võimul olles oleks igasuguse haldusreformi läbiviimine vägagi keeruline. Õigemini mõeldamatu. Rääkimata siis veel radikaalsest. Sest just RL ja KE kohapeal mõjukad tegelased parasiteerivad killustatud omavalitsusliku haldusstruktuuri üksustes. Nad on piduriks igal juhul, kuid nüüd ei ole neil enam seda Toompeale ulatuvat poliitilist mõjuvõimu. Seda isegi juhul kui tehakse tõepoolest ka “seinast seina” ülisuur koalitsioon KeRa liikmete osavõtul. Sest sellisel juhul KeRa algul koalitsiooni pääsemise nimel toetaks haldusreformi, kuid laseb selle hiljem mõnuga põhja. Ammutuntud-kuuldud väitega: haldusreform on hädavajalik, aga NII ei või seda teha.
Senised üritused ongi takerdunud ju poliitikute hirmudesse kaotada kohtadel hääli. Seepärast tulebki seda teha kohe aasta jooksul peale valimisi. Praegune olukord on eriti soodne veel seetõttu, et radikaalne omavalitsusüksuste vähendamine ja riigistruktuuride regionaalse asukoha optimeerimine vabastab märkimisväärsel hulgal vabanevate ametnike tööjõudu, mida ootavad pikisilmi meie ettevõtjad. Pluss veel euroliidu struktuurivahendite kasutamise uus periood, kus neid vahendeid saaks edukalt kasutada uue haldusstruktuuriga kaasnevate regionaalsete sotsiaalpoliitiliste kitsaskohtade leevendamiseks. Kaoks ka see lõputu hala, et meie pisikesed ebakompetentsete ametnikega omavalitsusüksused ei ole võimelised EL struktuurivahendeid kasutama. Nii tasemel projektide kirjutamise kui edasise reaalse elluviimise tasandil. Näiteks praeguse maakonna suurusesse omavalitsusüksusesse on kindlasti võimalik leida selleks sobilikke inimesi. Eriti kui maksta neile vabanevate ametnike arvelt ka konkurentsivõimelist palka. Kindlasti veel suuremat, kui Edgar lubas.
Teist nii soodsat olukorda, kus kokku langevad nii poliitilised kui majanduslikud eeldused, ei tarvitse niipea tulla. Kui üldse.
Kuidas seda võiks teha, sellest juba siin
elust ja poliitikast (eriti) 
Unista edasi.
Iseenesest on ju see haldusreform väga vajalik. Riigil on protsentuaalselt kulud bürokraatiasse aina suurenemas. Võttes, et Reformierakond peaks suurtootjate huve arvestama, siis nii saaks ajutiselt leevendada tööjõupuudust. Ja ebapopimad asjad tuleb kohe peale valimisi ära teha. 4 erakonna koalitsioon on küll ulme, mis eriti kaua ei kestaks. 🙂
väheusutav, et nad selle peale lähevad. kigi igasugune loogika on haldusreformi poolt – alates sellest, et tööjõuturul on soodne aeg selleks, et hulk ametnikke lasta uut ametit otsima kuni selleni, et “õhuke riik” peaks ju vajama kohti kus kulusid kokku tõmmata ning et power on uuel suur-koalitsioonile olemas. hetke kah soodne jah – haavad paranevad 2.5 aasta jooksul ära kenasti 🙂
Haldusreform on vaja kiiremas korras teostada, kuid mitte maavalitsuste hävitamisega ,vaid vastupidi. Vallad kui nõrgad omavalitsused tuleb reorganiseerida maakonna tasandiks. Maavolikogu ja kogu omavalitsusaparaat maakonda. Valla tasand, mis näiliselt on demokraatlik, ei toimi, kuna valdade arv on liig suur, elanikkond liig väike ja eelarve baas kõhnuke. Samas ametnikke liig palju. Kui samad funktsioonid taastada maakondades, siis on haldussuutlikkus oluliselt kõrgem. Finantseerimise ja planeerimise seisukohast. Valdadesse tuleks jätta vallavanem, -sekretär ja vahest sotsiaaltöötaja. Kohalike inimeste 90% probleemidest on sotsiaalset päritolu. Ja kui loogiliselt mõelda, siis maakonnakeskustes käiakse väga tihti, kuid kui toimub mingi valdade liitmine, siis teise valla keskusesse naljalt ei minda, täpsemalt, puudub võimalus minna. Ühiskondlik transport lähtub ka maakonnakeskustest, mitte valdade keskustest.