Seekord olen Ansipiga , täpsemalt tema argumentatsiooniga valdade sundliitmise vastu, pea täielikult ühel meelel ehk siis olen Ansipi poolel….
Mitte et ma arvaks, et Ansipist on saanud demokraat ja et ta tõsimeeli võitleb kohaliku taseme demokraatia säilitamise nimel, vaid et asjalood on praegu õnneks niimoodi, et reform peab oma mõju ja kaua ehitatud võimuvertikaali säilitamise nimel flirtima isegi demokraatiaga. Muu enam ei aita, sest ühed jesuiidid reformist on leidnud teised, veel jesuiitlikumad jesuiidid IRL-ist. Ei huvita seda respi punti ei riik, riigi huvid ega haldusreform riigi huvides. Neid huvitab ainult oma mõjuvõimu kasv selles riigis ja praegu on käraga ja manipulatsioonidega haldusreformi tegemise või tegemata jätmise ümber võimalik oma positsioone tugevdada.
Arvan jätkuvalt, et see ei lähe neil läbi, ja “oravatele” kambakat ka ei sünni. Uus koalitsioon reformi ja sotside vahel on juba väga lähedal.
Pingback: ACTA ja Ansip… « elust ja poliitikast (eriti)