Ei saa me läbi Lätita-IV
Läti rahutused tuletasid meile meelde pronksiööd. Kuid see pole see, et lätlased võtsid meilt shnitti. Vähemalt sisuliselt mitte, sest rahutuste ajendid, motiivid ja liikumapanevad jõud on teised. Küll on aga võimalik, et kõige kõrgema taseme poliitiline mäng on motiveeritud sarnaselt meie aprillisündmustega võimu tahtega kindlustada veelgi oma võimu. Läti puhul siis võimu tahtega kindlustada oma kõikumalöönud võimu…
Kuid peamine on asjas see, et see mis toimus Lätis, toimub suure tõenäosusega ka meil. Läti on praegu Balti regiooni riikide liider ja teenäitaja. Küll põhiliselt halvas, sest ajad on halvad. Nagu oli seda nn. perestroika algusaegadel Leedu ja perestroika hilisemal perioodil ning hiljem iseseisvuse algusaastatel Eesti. Ajalooliste protsesside vääramatu jõud.
Kuid rahutused rahutusteks. Küll jõuame neid veel oma näitel analüüsida.
Vast isegi tähtsam ja olulisem on vaadata Läti näitel, mis saab meie majandusest. Sest majanduse olukord puudutab iga inimest otseselt ja sisuliselt. Vitriinide lõhkumine valdavat osa aga ainult emotsionaalselt…
Nimelt on selgunud uusi üksikasju IMF-i abipaketi rakendamise läbirääkimistest. Selgub, et lati devalveerimine oligi algselt IMF-i kindel nõue, ja mis eriti huvitav, IMF-i plaanidesse mahtus ka euro ennetav sisseviimine peale devalveerimist. Nii-öelda devalveerimise teise etapina. Eks lätlased oleks olnud kõigega nõus, kuid vastu hakkas Euroliit, põhjuseks ilmselt just meie ja Leedu. Sest pole mõtet teha erandit eurole ülemineku reeglites Lätile, kui naabermaades on majanduse ja rahandusega sisuliselt samad probleemid. Sisuliselt valiti eurootsuse kui hädavaliku osas venitamispoliitika ja Läti on katsejäneseks. Lätit päris pankrotti (nagu Islandiga juhtus) siiski vast ei lasta. Ei sobi kokku Euroliidu püüdlustega suurema rahanduspoliitilise integreerituse poole. Sisuliselt hoitakse Lätit ja latti niikaua vee peal, kuni meie ja Leedu probleemid Lätile järele jõuavad ning tehakse siis kõigile kolmele ettepanek, millest on võimatu keelduda. Mida kauem me vindume ja vastu punnime, seda sitem on kurss, millega me eurod saame…
Seda, et palkade alandamine, ja muu kulude kardinaalne kärpimine on lihtsalt devalveerimise aseaine, mis lõppkokkuvõttes ei päästa devalveerimisest, kinnitab järjest rohkem autoriteetseid majandusteadlasi…
Läti jama kinnitas, et Eestit ei juhita enam Eestist. Siin ei olnud ju mingit sisulist arutelu, millised olid IMF-i tingimused või nõudmised Lätile, nagu see probleemistik ei puudutakski meid. Valitsuse liikmed ja riigikogulased arutlesid sel ajal palehigis pronksineliku karistuse üle… see on näide, kuidas Lollidemaal riiki valitsetakse! Millest sihuke muretus ja kümnendajärgulise juraga tegelemine, kui aastalõpu maksulaekumine oli enneolematult madal? Kaks võimalust: riiki valitsevad vaimselt piiratud ja süüdimatud inimesed või on nende muretusel konkreetne põhjus – teavad, et neil polegi enam otsustusõigust. Tegelikkuses toimib ilmselt kombinatsioon mõlemast variandist. Peatselt lisandub kolmas, s.o klassikaline nahahoidmine, sest valitsusele on tõdemus poliitilisest pankrotist nüüdseks kohale jõudnud. Ansip on jälle enesekindel ja loobib teisi halvustavaid kilde. Sest nüüd on ka selge, et järgmise aasta miinus ületab kaugelt 10 miljardit. No arvuta kuidas tahad, ei saa väiksem tulla, kui praegune tendents võtta suunanäitajaks. Aga see tähendab, et me ei saa eurole üle minna, vaid meid lülitatakse sinna tsooni, kui peetakse võimalikuks ja vajalikuks. Tingimused koostatakse mujal. Mis omakorda tähendab, et Stenbocki maja uudiseid võib edaspidi toimetada Saagim oma Elu24-s, sest need pole enam teema, mida riigi arengutest huvituv kodanik peaks jälgima. Üldiselt kehvad lood.
Ma arvan, et laamendamisi ei tule, sest eestlaste (venelased enam lihtsalt ei julge) tähelepanu hoitakse kramplikult reaalsetelt probleemidelt eemal pseudoprobleemide abil. See nelja klouni kohtuotsuse üle jahumine on üks selle näide. Aga see on ka vana meetod, Laar tõi selle omal ajal käiku ja nii on see jäänud.
Ja kasu poleks ka sellest essugi. Üldse poleks kasu mitte millestki.
Artikkel ja kommenteerijad näivad lähtuvat eeldusest, et keegi kontrollib sündmusi. Et on eesmärgid ja plaan.
Siit kuuse otsast tundub, et metsatulekahju on kontrolli alt väljunud. Tegelased töötavad edasi vastavalt väljaõppele ja varustusele. Ja seal kuhu hetkel vooliku ots näitab jääb leeke tõepoolest vähemaks. Samas kõrval asuv tulekolle ..
Eesti hoiab oma “reserve” iiri pangas, mis on maksejõuetu. Kui pank läheks pankrotti oleks EV ilma “reservideta” ja riigieelarves 10+ miljardit miinust. Sakslane lööb punni ette.
Läti eelarves auk. IMF lööb punni ette. jne. Juhin tähelepanu, et reaalset majanduse muutust ei toimu kusagil – tööhõive langeb endiselt, eksport langeb endiselt, igasugune positiivne programm puudub.
Kogu tegevus piirdub pangabittide ümbervormistamisega. Seega EI SAA tulekahju enne lõppeda kui kogu üleliigne paber on ära põlenud.