Barack Obama, ameerika demokraatia ja …Hardo Aasmäe
Entsüklopeediakirjastuse pealik Aasmäe demonstreerib oma häid teadmisi muslimitest, ajaloost ja poliitikategemise telgitagustest…Hartsi hästi teadva ja tundvana võib nentida, et ta mõttekäigud on läinud jälle väga lennukatele radadele…Tüüpiline Aasmäe. See on muidugi paljude andekate mõtlejate põhiprobleem: kas uskuda, et asjade just nii kulgemise taga on veel võimekamate mõtlejate salaplaan, või kulgevad asjad siiski omasoodu, ja arukamad mõtlejad vaid prognoosivad hästi asjade niimoodi suundumust, ja kasutavad seda muidugi (vahel ka omakasuga) ära…Aasmäe on kaldunud kogu aeg sinnapoole, et ju on ikka illuminaatide, trilateraalse komisjoni ja ka muslimite mõttetarkade ülemaailmse vandenõu käsi kuskil mängus…
Aga mina usun siiski veel lääne demokraatiasse kui nähtusesse, mis on olemas reaalse sündmusi mõjutava jõuna. Ja et Barak Obama sai presidendiks mitte muslimi vandenõu tulemusena, vaid tema presidendiks saamine oli determineeritud lääne demokraatia elujõulisusest ja tugevusest. Kahjuks on selliseid maailma mastaabis olulisi demokraatiaid veel kaugelt vähe, et olla kindlad demokraatia lõplikus võidukäigus. USA, Inglismaa, Prantsusmaa…Weimari Vabariigi kokkukukkumine ja Hitleri võimuletulek Euroopa südames, ja sellele järgnev näitas kujukalt, millised tagasilöögid on võimalikud. Ja ega see ameerikalik demokraatia vägivaldne eksportiminegi sinna, kus pole selleks vajalikke eeldusi, pole muud kui pigem järjekordne, omaenda rumalusest tulenenud tagasilöök…
Igaüks, kes on näinud valimisi Eestis, on näinud demokraatiat toimumas. Selline see ongi. Selline see oli see juba Ateenas 800 aastal e.m.a. Ja seega on kahtlemata tegu elujõulise süsteemiga. Aga nooremaga kui isevalitsus. Ka Putini selja taga on mitmetuhande aasta pikkune traditsioon.
Ja see mis toimus ameerikas viimastel valimistel oli samast rubriigist kui see, mis toimus Eestis veidi varem – Rüütel versus Ilves. Kumalgi poleks olnud shansse tõsiseltvõetava kandidaadi vastu, aga keegi tõsiseltvõetav ei saanud kandideerida. Sest sellisel inimesel on oma arvamus ja tegevuskava. Ja ta ei ole eriti mõjutatav.
Lõpptulemusena valiti noorem, poliitiliselt korrektsem ja soravma jutuga isik, kelle põhiline omadus on, et tal peaaegu pole vaenlasi. Mida ta oma eelneva elu jooksul on ära teinud, seda ei tea keegi. Ja seetõttu võib loota, et ta ei tee ka tulevikus midagi, st. ei kõiguta liialt paati, mis niigi kipakas.
Ja paat on kipakas. Finantskriis. Energiakriis. Järjest kasvavad valged laigud gloobusel, kuhu ilma kuulivestita asja ei ole. Kondratjevi supertsükli langusfaas.
http://en.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Kondratiev
Kriis on reaalne. Aga selle taga ei ole illuminatide või kellegi teise vandenõu. Lihtsalt üks süsteem on ennast ammendamas. Ajad lähevad raskemaks. Ja raskel ajal hakkavad inimesed tonte nägema. On tõsi, et puuduse ajal levivad igasugused usulahud paremini. Samas vale on väita, et usulahu olemasolu puudust tekitab.
Lihtsalt lohutav on mõelda, et tühja kõhu põhjustab Valitseja, kes tahab mind orjaks muuta. Nähtamatu ja kõikvõimas Valitseja. Sest kõigile on näha, et THI ja Ansip ei suuda puudust põhjustada – nii nagu nad ei suuda seda ka kõrvaldada.
Alternatiiv on ju hirmutavam. Alternatiiv on, et keegi ei suuna sündmusi. Rong sõidab ilma juhita. Kõhu saab jälle täis kui sööjate arv on vähenenud 20%. Või mingi muu numbri. Mitte enne. On ju hirmutav mõelda, et olukorda ei kontrolli keegi. Et KÕIK käigud mida kriisi leevendamiseks tehakse on sundkäigud stiilis “täna söön ära seemnevilja, et elada homseni, eks kevadel näe mis edasi saab – ja kevadet näevad need kes sinnani elavad”. Sh. Obama valimine.
Mnjah, “orav”, …”hall”…Nõus enamuse mõttekäikudega, v. a. see et Obama saamise USA presidendiks määras ära muu kui ameerika demokraatia olemuse ja Barack Hussein Obama isiku koosmõju…Ma loodan, ma usun, olen peaaegu veendunud, et see asi on nii…et Obamat ei tehtud, vaid ta oli mees õigel ajal õiges kohas…
Mina näiteks olen veendunud et “Obama saamise USA presidendiks määras ära ameerika demokraatia olemuse ja Barack Hussein Obama isiku koosmõju”. Kindlasti on ta “õige mees õigel ajal õiges kohas”.
Sama kehtis ka Gorbatšovi ja NSVL-i kohta. Süsteem oli sügavas kriisis. Samamoodi edasi minna ei saanud. Muutust oli vaja. Hunniku kompromisside tulemusena sai etteotsa mees kes ..
1. oli osav ja karismaatiline ja kaua töötanud süsteemis
2. ei omanud isiklikke vaenlasi
3. Polnud karmi kätega (Venemaa kontekstis tähendab see mahalaskmisi, USA kontekstis ilmselt majanduse riigistamist)
Muuseas. Sisetunne ütleb, et Ameerika vaenlased ülistavad varsti Obamat täpselt samal põhjusel, miks NSVLi vaenlased ülistavad tänaseni Gorbatšovi. Ja vastupidi. Ameerika sõpradel on põhjust murelik olla. Nagu Castrol glasnosti ajal.
Nujah. Nii on. Kuid vastuseta jääb põhiküsimus: kas Obama (Gorbatshov) on kellegi poolt ettesöödetud tegelased või on nende esilekerkimine ajalooliste protsesside kellegist (vähemalt määravas jõus) sõltumatu tulemus…
Kas Eestis on võimalik oma Gorbatšov või Obama?
Sergei
Minu arusaamise järgi väga pole…Obama jaoks on demokraatia liialt noor ja õieti tunnetamata-defineerimata, ning Gorba jaoks on ühiskond liialt väike, selgelt väljendatud ambitsioonideta teha midagi sellist, millest jääks jälg…Pole selgelt ja praktiliselt konsensuslikult tunnetatud vajadust :” Me vajame muutusi”…Selle asemel on “mainstreamiks” -äkki saame siiski lihtsamini läbi…talupojatarkus toeks…
Ehh, naturaalse eestlasena ma ei tahaks lõhkuda ideaale, aga valetada pole ilus. Minu vanavanaisa(suri 1981) rääkis, et parim aeg Eestis oli tema arvates tsaariaeg. See oli siis Nikolai teema. See oli ka tema noorusaeg, aga mitte ainult. Ilmselt too aeg erines Wabariigi ajast eelkõige majandusliku heaolu poolest.
Wabariigi taastamist (90-ndad) mu vanavanaisa ei näinud, aga tema mõtted on mul meeles ja n.ö kopitud. Hea materjal, kust edasi minna. Mina arvan ka, et seesama demokraatia, mis mind praegu kohati närvi ajab, on laias laastus suunanäitaja, aga ei enamat. Ja mis täpselt edasi saab, see äkki ei olegi tänase põlvkonna mure, ah? Mina muidugi midagi põõsasse ei viska, aga kehtivaid noorpoliitikuid vaadates võin kindlalt väita, et mind nad ei esinda.
Nonoh, siin kõlanud Ilvese ja Gorbi võrdlused on küll hirmutavad.
Kui Arnold Rüütlilt keegi eriti ei oodanud erilist ja nii ta täitis oma rolli ilusti ja isegi natuke ületas ennast — oli muhe vanaisa tüüpi president, ei liiga tervameelne ega aktiivne. Aga Ilves on olnud kõige lõdvem ja laisem president, kes meil eales on olnud. Täidab vaid miinimumprogrammi ning kõned kipuvad tal ka olema rumalad ja läbimõtlemata. Nii suur pettumus isegi vanadele poolehoidjatele.
Gorbi oli faktiliselt ikkagi mees, kes VASTU OMA TAHTMIST N.Liidu sisuliselt lõpetas. Ta tahtis ainult head ja riigi õitsengut aga ikkagi varises kõik kokku. Osalt nii objektiivsete asjaolude aga ka Gorbi enese käpardlikkuse tõttu. Mõnes mõttes sarnaneb Gorbi hoopis Jimmy Carteriga, kes oli ka heasoovlik mees aga asjaolud ning ta enese võimed mängisid vastu.
Gorbi polnud 1985 NLKP ladvikus mingi uustulnud, ta oli seal olnud juba aastaid. Kui vaatate tähelepanelikult näiteks Moskva OMi parteiladviku tribüünilt tehtud fotosid, siis tema kuulus kiilaspea veikleb seal täiega.
Isikute taga on raha, see, et kolmandate riikide presidendid ja valitsusjuhid on “meelehead” saanud CIA fondidest on kõlanud liiga mitmest eri kanalist, et olla kellegi hullu professori unenägu.Orjapidamise asemel võlaorjus on ju geniaalne idee ja allub demokraatia reeglitele. Vaba reklaam ja ajakirjandus toimivad alatedvusele ning see väike hall laiguke sotsiaalset ajupinda teeb vabatahtlikke ja demokraatlikke otsuseid. Ei mingit vandenõud? Enamus riputab end ise nagisse, sest see on moes, mõislik ja heaoluks(tulevaseks) vajalik. Kui vaja, tuleb appi ka kirik.
Selles suhtes on Venemaa heaks tasakaalustajaks USA-le ja USA süsteem vajab vaenlast, muidu kukub kokku.