Euro tuleb. Varem, kui lubatud…
Viimaste päevade pangajuhtide ja juhtpoliitikute väljaütlemised, aga sisuliselt rohkem muidugi tegelik majandusolukord ähvardava suure eelarvedefitsiidi taustal lubavad spekuleerida euro kasutuselevõtuga juba järgmisel aastal. See oleks muidugi sundkäik ja põhiliseks sundijaks (küll vast varjatult) saab olema ilmselt Euroopa Keskpank. Formaalselt vast on võimalik kasutada ka korraks avanevat akent Maastrichti kriteeriumide kapsaaeda, ehk siis väga lühiajaliselt võib tõesti tekkida järgmisel aastal olukord, kus formaalselt on täidetud nii Maastricti inflatsiooni- kui eelarvedefitsiidi kriteeriumid. Inflatsiooni osas enam vist tõesti muret pole, eks see näitaja kukub järgmisel aastal alla 5%, mis võiks olla piisav. Kuid meie eelarvedefitsiit jääb 3% piiridesse vaid juhul, kui maailmamajandus ei lähe langusse, ehk siis saadakse kuristiku veerel veel pidama. Seda lubavaid märke aga kahjuks pole…
Seega hoopis tõenäosem on olukord, kus Eesti kroonile peab tegema hädatapu…ja kellelgi pole enam aega tegelda looma viimisega euronõuetele vastavasse Maastrichti tapamajja….
Sest eelarvedefitsiit kasvab lihtsalt üle pea, neist meie reservidest (mida me juba sel aastal usinasti kulutama hakkame, kui me juba ei kuluta) jätkub praeguste arengute jätkudes vaevalt järgmise aasta esimeseks pooleks. Jääks vaid riigilaen, kuid keegi ei annaks nii kergelt ju seda laenu, mis suure tõenäosusega kulutataks eelkõige meie ebaeffektiivse avaliku sektori palkadeks, ka pensionideks, vanemapalkadeks. Vähemalt keegi ei riskiks seda teha ilma EKP garantiita. Ja nende garantiide asemel olekski oodata EKP poolt tulevat ettepanekut krooni hädatapuks. Sest milleks tõesti raiuda igasugu garantiidega, valuutade toetussüstidega koera saba jupphaaval… Valuutakomiteed kasutava riigi tingimustes on sellele riigile eelarvedefitsiidi leevendamiseks antav keskpanga laen või garantii sisuliselt võrdne rahvusvaluuta otsese toetamisega. Nagu seda EKP tegi viimati Ungari forintiga. Ei see väga aidand…
Nii et meie valitsuse probleemid, kuidas küll vähendada eelarvedefitsiidi vähendamiseks avaliku sektori palkasid, pensione , ja seda ülemääraselt suureks osutunud vanemahüvitist, lahendatakse kõrvalt. Ja efektiivselt. Saame kroonide vastu eurod kursiga 1:35. Riigiteenijad saavad poole vähem palka, pensionärid poole vähem pensioni…Eksporditulud (suhteliselt kahekordistuvad). Eelarve saab plussi, isegi nii palju, et näpuotsaga saab pinssi juurde anda…
Tegelikult võiks selle kiirelt, ootamatult ja järsult ära teha. Milleks oodata?
Väga huvitav ettepanek. Ja sellega kaasnevad vältimatult järgmised tagajärjed ..
Järgmisel päeval kahekordisub kütusehind.
Nädala jooksul kahekordistub kütte hind. (kui seadusega hinnatõusu “keelata” lähevad pankrotti kõik kütteettevõtted, sest gaasi ja masuudi eest ei maksta seal juba ammu kroonides).
Kuu aja möödudes (esimese maksetähtaja saabudes) hakatakse pankadele tagastama kinnisvara. Lisatagatised .. sundmüük .. 50-80% langus. Juba praeguse EUR/EEK kursiga käib paljudele laenumakse üle jõu.
Lühidalt. Võib-olla mäletate 90ndate algust. Tagasi samasse ruutu. Kolme erinevusega ..
1. Piirid on lahti
2. Rahvas ON võlgu
3. Privatiseerida pole midagi peale Eesti Energia.
Jah, enam-vähem. Valuutakomitee viljad majanduslanguse tingimustes…Kuid dramaatikat vast vähem. Isegi kahekordse hinnaga kütus on talutavam kui seesama kütuse hinnashokk rubla asendamisel krooniga…Ja meil on üsna prisked aktsiisid, millega saab mängida..
Kinnisvara osas võtab ka riik osaliselt kohustused üle. Sellest pääsu pole…USA ees ja meie vasallina järel
Ja nendele kolmele punktile tuleb tõepoolest võimendus, kuid mõõdukas, sest taustsüsteem on samasuguses olukorras. ehk siis kuhu ikka põgeneda, kui mujalgi samad hädad…
Riik ei võta lisakohustusi. Väga lihtsal põhjusel. Riik ei suuda olemasolevaidki täita.
Ka rahvas ei võta lisakohustusi. Kellel on võlad, see tegeleb nende maksmisega. Kellel ei ole see jälgib, et neid ei tekiks.
Ja probleem ei ole valuutakomitees. Ja praegune (või mõni eelmine) juhtkond ei ole selle languse põhjuseks. Väga suure kaliibriga mehed on maailma juhtides teinud mõned valearvestused. Ja nende valearvestuste põhjal tehtud kapitalimahutused tuleb maha kanda.
Reaalsed kapitalimahutused, mitte bitirida mingis pangaarvutis. Küsimus on selles, kelle arvelt makstakse kinni viimasel aastakümnel väljadele veetud betoon. Ja ferraarid ja saatkonnad jms.
Mina olen vanamoeline inimene ja arvan, et seda ei peaks tegema nende arvelt, kes selles äris ei osalenud. Aga just seda krooni devalveerimine tähendab.
Omanik, ehitaja, pangahärra, maakler ja notar peavad omavahel kokku leppima, kes kahjud kannab. Ja see kokkulepe ei tohi sisaldada minu nime. Et las H.O. maksab.
Muidu ..
“Saame kroonide vastu eurod kursiga 1:35″
Hea fantaasia on sul ikka.
No riigi all ma tegelikult ja sisuliselt mõtlen juba Euroliitu. Varem või hiljem meile see euro sundvalik ette pannakse ja eks hakatakse tsentraalselt ka leevendama euros laenanute kohustusi…
aga valuutakomiteest nii palju, et minu arusaamise järgi on valuutakomitee sisuliselt üks põhimõte:raha liikumisele üle riigipiiride ei tehta takistusi. Ja kõik toimib eriti arenevate turgude juures ilusti, kui ümberringi on raha palju, seda tekib majanduse arenedes aina juurde. Muidugi ronib teda siis uksest ja akendest sinna, kus on lootust rohkem kasumit saada. Kuid kui olukord, õigemini trend või tendents muutub, asjad hakkavad minema allamäge, pageb seesama raha valuutakomitee põhimõtte kohaselt veel kiiremini kui ta siia tuli…Ja kui me õigeaegselt ei muuda seda põhimõtet, oleme käpuli. Meie jaoks oli õige aeg eelmisel aastal kui äsna järsku hakati välja võtma üüratuid dividende ja vähendama drastiliselt firmade aktsiakapitale…Praeguseks oleme juba ajale jalgu jäänud. Valuutakomitee põhimõttest edasine kinnipidamine viib meid võimendatult eelarvedefitsiidini ja inflatsioon asendub vast juba järgmise aasta teisel poolel deflatsiooniga…Sest raha lihtsalt pole…
Kust see kurss 1:35 v6etud on? M6ni p6hjendus ka sellele?
Ahjaaa… üks küsimus veel. Kas eestis on ennast lõhki laenutanud pankuril nõuda llisatasusid. Ma tean, et USAs ei ole.
Ma pean siin silmas, et kui mul on näiteks korter ja mill võlgu ja korter panditud laenu katteks ja selle korteri TURUväärtus kukub alla milli, mis siis saab. Kas ma võin pangale öelda, et “võta see korter võla katteks ja mine perse” või võib pank lisaks poandivarale nõuda minult ka puuduhjääva osa tasumist.
Meie kinnisvarakriisi nägu saab paljuski sõltuma sellest kuidaspidi on. Kui pank võib lisaks nõuda sisse selle osa, mis turuhinnast puudu jääb, siis jääva inimesed ikka panda orjadeks…
kurss on lambist muidugi, lihtsalt ca kaks korda sitem kui lubatud. Lihtsalt ma küll julgen arvata, et näiteks ähvardava läti lati kriisi tõrjumisel ei hakata EKP-s enam mingeid täpsemaid protsente, ja Balti kääbustele veel erinevaid, arvutama. Lajatatakse kohe kõigile kolmele korraga: võtke euro kaks korda sitema kursiga ja kogu lugu. Ja ega see omaaegne eesti krooni defineerimine 1/8 -na saksa margast ka mingi arvutustega saadud tulemus polnud. Rohkem tunde värk.
Ei ole selle asjaga, et jätad maja pangale-”foreclosure” või miskit, küll päris kursis aga mul on jäänud küll mulje, et meil see asi, mis USA-s suht tavaline, vist hästi ei õnnestu. Kas on asi Võlaõigusseaduse mingites sätetes või laenulepingu tõlgenduses, aga pank tahab tagasi mitte maja, vaid raha. Kujutan ette, et maja hind võetakse laenusummast maha alles pärast selle (maja) realiseerimist panga poolt…mis on laenukohuslasele üks ütlemata sitt variant. Aga ma praegu improviseerin, võõras mure, ja vast on mingi võimalus ka meil lihtsalt kinnisvara pangale jätta…
IANAL! Ma siin uurisin seadust, seal on kirjas sedasi:
§ 343. Hüpoteegi ulatus kinnisasjale
(1) Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis.
(2) Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud.
ja
§346. Nõuete ulatus
(1) Hüpoteegiga on tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksud ning muud kõrvalnõuded.
(2) Kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud.
Siit nagu ei loe v2lja, et… aga mine sa tea, IANAL, nagu ma ytlesin.
No ma loeks siit välja seda, et pangal on 3 aastat aega selle sundmüügiga, ehk siis kiiret väga polegi. Kuni sundmüügi realiseerumiseni kogunevad võlgniku intressid ja viivised, mis jäävadki selleks surnud hobuse sabaks, mida tuleb maksta lisaks maja kaotusele
Oot oot, mina saan sellest siiski nii aru, et “hypoteegiga on tagatud” ehk siis neid intresse on õigus nõuda kui hüpoteekvara müüki läheb. See ikkagi eeldab, et realiseeritavvara on ROHKEM väärt kui võlg ja intressid kokku. Meid huvitab situatsioon kus realiseeritav vara on Vähem väärt.
No kui vähem väärt, jääd puuduoleva summa võlgu edasi. Ehk siis laenuleping on küll lõpetatud, intressid ja viivised-trahvid enam ei kollita, jääb lihtsalt võlg. Maja ostusumma ja müügisumma vahe.
Jama on selles, et seadus on selgelt panga huvides. Nagu meil paljud seadused. Point on just selles, et sellise lepinguga seotud toote tarbija võidab ja on mingil määral kaitstud vaid siis, kui ta on juhtumisi vastava ala kõrgeima järgu ekspert. Kinnisvara puhul võidaks vaid see laenuvõtja, kes kohe turu jahenemise esimeste märkide ilmnemisel müüb maja maha, maksab laenu tagasi ja kolib üüripinnale. Mida kauem venitab, seda rohkem suhteliselt kaotab (ja pank jälle suhteliselt võidab)
Tundub, et näiteks USA-s on asi poolte riskide osas rohkem balansis. Just selle tõttu, et seal võib vist tõesti laenu eest saadud korterist välja kolida, võtme postkasti jätta, ja kohustused panga ees on sellega lõppend. Ehk siis kinnisvarahindade langusest tulenevad riskid jäävad eelkõige pankade kanda. Meil aga määritakse need riskid ja kulud just lepingu lõpetamise venitamisega kuni objekti realiseerimiseni tarbija kaela. Vahe USA-ga on ju ka silmaga näha:seal on hädas nii pangad kui kliendid, meil aga ainult kliendid. Hädad jõuavad pankadeni vast kolme aasta pärast, siis kui sundmüügi tähtajad kukuvad ja klientidelt ei saa rohkem enam kasseerida intresse ja viiviseid..
Sulle on juba kord öeldud, et su arutlused on ebaadekvaatsed. Tuletan seda veel korra meelde.
* “See oleks muidugi sundkäik ja põhiliseks sundijaks (küll vast varjatult) saab olema ilmselt Euroopa Keskpank.” Kahjuks seda ei juhtu kunagi. Niikaua kui Euroliidus praegu patustavad liikmed korralikuks ei hakka, enne ei lasta reegleid väänates sisse ühtegi uut liiget. Põhjuseks on Euro nõrgenemine. Reegleid rikkuvad liikmed nõrgestavad Eurot. Tugev Euro aga peamiselt hüperinflatsiooni kogemusega Bundesbanki peamine soov. Kui Eesti võtaks ühepoolselt kasutusele Euro siis vaadataks sellele äärmiselt halvasti. ECB ei hakka kunagi sellist varianti avalikult soosima. Hetkel küll ECB poolt toetatavat euro soodustatud reźiimil kasutusele võtmist näha pole. Nii et jutt on jama.
* “lühiajaliselt võib tõesti tekkida järgmisel aastal olukord, kus formaalselt on täidetud nii Maastricti inflatsiooni- kui eelarvedefitsiidi kriteeriumid.” Kahju küll, aga JÄRGMISEL aastal ei saa inflatsioonikriteerium kohe kuidagi täituda. Nii et jutt on jama.
* “misel aastal olukord, kus formaalselt on täidetud nii Maastricti inflatsiooni- kui eelarvedefitsiidi kriteeriumid. Inflatsiooni osas enam vist tõesti muret pole, eks see näitaja kukub järgmisel aastal alla 5%, mis võiks olla piisav.” Ei, alla 5% kukkunud inflatsioon ei päästa meid. Uuri välja mis on iflatsioonikriteerium praegu. Nii et jutt on jama.
* “Seega hoopis tõenäosem on olukord, kus Eesti kroonile peab tegema hädatapu…ja kellelgi pole enam aega tegelda looma viimisega euronõuetele vastavasse Maastrichti tapamajja….” Seda jama on keeruline isegi kommenteerida.
* “Vähemalt keegi ei riskiks seda teha ilma EKP garantiita. Ja nende garantiide asemel olekski oodata EKP poolt tulevat ettepanekut krooni hädatapuks.” ECB on Eurotsooni keskpank. ECB EI SAA Eestile teha ettepanekut Krooni devalveerimiseks. Nii et jutt on jama.
Segaseks jääb ainult see, et miks sa oma kallist aega raiskad, ja sellist jama kommenteerid! Võta rahulikult!Või on juba aastavahetusel uudiseid oodata..Milleks muidu närvi minna…