See aeg kipub olema lähedal…Hetkel on aastane ootus-viivitus juba vist palju pakutud… Pigem pool aastat. Kevadel alustame uut elu.. natuke teistsuguses väärtuste- ja suhete skaalas. Õigemini pole muidugi tegemist rangelt võttes devalvatsiooniga. ehk jäigalt fikseeritud valuutakursi muutusega (teiste valuutade suhtes) vähenemise suunas. Tõenäolisemalt loobutakse valuutakomitee süsteemist ja lastakse rahvusvaluutal omandada vaba turu tingimustes tema õige kurss teiste valuutade suhtes. Hea on see, et siis saab meie majandusest õige ja täpse ülevaate: mida me siis tegelikult oleme väärt siin Euroliidus. Halb on see, et see teadmine võib olla vägagi ehmatav ja süvendab jätkuvalt pessimismi koos kõige sellest tulenevaga…
Kahju on sellest, et mingi hetkelise poliitilise konjunktuuri nimel venitatakse selle vajaliku valuutakomiteest loobumise otsusega viimase minutini, tuues ohvriks meie finantsinstitutsioonide viimasegi renomee, lootes imele, mida ju tegelikult ei sünni. Kaotatakse aega, raha, usku tulevikku…
Blogged with Flock
Noh, mulle tundub ehk arvan kõrvaltvaatajana, et valuutakomitee on end meie jaoks ammendanud…See peaks ju olema kõigile, isegi meie pankuritele ja poliitikutele, selge, et see valuutakomitee süsteem ehk lihtsustatult rahvusvaluuta fikseeritud kurss mõne tugevama valuuta suhtes ei saa ju olla õige ja vajalik igavesti. Siis oleks seda igal pool ja igal ajal kasutatud… Küsimus ongi süsteemi plussides-miinustes konkreetses kohas ja ajas kasutamisel. Konkreetne puudus meie jaoks oli näiteks see, et EP ei saa mõjutada rahapakkumist oma intressipoliitikaga ja tulemuseks inimeste väga pikaajaline enamasti tugevas valuutas laenukohustused… Maksebilansi negatiivsuse % vast polegi nii oluline kui sellesama asja krooniline suurenev negatiivsus ehk just tendents. Tendentse ei saa nii lihtsalt tagasi pöörata, vast lihtsam on isegi tendentsi murda. Devalvatsioon ekspordi soodustajana võib seda tendentsi muuta, kuid muidugi ei pruugi.
Meie ainult oma makromajanduslike näitajatega võiks muidugi jätkata vanamoodi, ja vast õnnestuks isegi välja rabelda ja ree peale tagasi saada ehk neid tendentse siiski sujuvalt pöörata..Kuid meie need näitajad ei tähenda kahjuks eriti midagi kui meie naabril Lätil (kelle majandus jämedalt on vist umbes poole suurem) on vastu panna hoopis vingemad arvud nii inflatsiooni kui maksebilansi defitsiidi seisukohalt. Ka majanduskasvu seisukohalt, mis tähendab seda, et Lätis on tootmisvõimsuste evitamine veel käimas (samal ajal kui meie investorid siin juba vaikselt otsi kokku tõmbavad) ja mis tähendab omakorda seda, et kui latt kukub, on Läti kaup meil nii ülekaalukalt kohal, ja meie kohalikud tootjad nii käpuli…et euroliidu kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumise tingimustes ei ole meil lihtsalt mitte mingit muud võimalust peale krooni kursi kallale mineku…Mitte et mina või keegi teine seda nii väga tahaks.
Vaevalt nüüd asja kõrvalt vaatavad euroopa analüütikud tahavad Lätile halba, kui nad latile kadu ennustavad. See on hoiatus ja suunis asjade kiiremaks joondeajamiseks. Me võime muidugi palvetada lätlaste eest, et ime juhtuks, ja valuutad püsima jääks…Kuid teine võimalus on see vajalik sõrme või varba amputatsioon ise omal ära teha ja vaba käega hoopis lätlasi nende turule kimbutama minna. ..
Valuutakomittel, fikseeritud kroonil on üks eelis – ujuvat krooni hakatakse ujutama kui s*tta ja teenima selle pealt. Eesti majandus on liig väike oma ujuva raha jaoks.
jah,ega isegi kujutaks krooni pikalt ujumas ja eriti pinnale jäämas. Kuid “ujuma” laskmine näitaks krooni tegelikku võimekust. Iga hetk võib ta ju sealt maailmamajanduse suurest ja sügavast basseinist välja korjata ja siin koduses vannis teda mingi leebema fikseeritud kursi süsteemiga edasi treenida…