Selgelt ebaõnnestunud Vabadussamba konkursi ja selle ümber toimuvast eestlaste üksteisesöömise peost saaks veel välja tulla, kui suht kiirelt leitaks mingi enamust rahuldav kompromiss. Enamust peaks rahuldama mingi sümbol piisavalt kaugest ajaloolisest minevikust, kus ei leia pretensiooni kellelegi ära teha või ärategemist vähemalt meelde tuletada. Selge see, et praegune kavand on selles mõttes äärmiselt ebaõnnestunud. Vabadussõda oma võiduga oli pigem õnnelike juhuste kokkulangemise jada kui eestlaste üksmeele realiseerumine. Tasuks meeles pidada vist Vabadussõja ohvriterikkaimat Upa lahingut, kus eestlased nottisid teisi eestlasi selle eest, et nood ei tahtnud sinna Vabadussõtta väga minna…
Aga mõtteid siiski mingi üldise eestlaste vabadusiha ja orjastajatele vastuhaku sümbolite leidmiseks liigub. Isegi põlatud internetikommentaariumides. EPL Online kommentaariumis on “eesti-mees” nimelise pseudonüümi taha varjunud kommentaator esitanud täitsa huvitava mõttekäigu:
Idee peaks olema selline, mis mitte ei lõhuks eestlaste ühtsust, vaid hoopiski liidaks. Üleeile avastasin, et parim lahendus oleks siiski muistne sõjasarve puhuja. Kes kutsub tõelise ohu või võimaluse korral kõiki eestlasi oma Isamaad kaitsma. Et kakleme palju mahub omavahel, kuid välisohu korral saame ühtseks. Nagu see juhtus nn “Laulva Revolutsiooni” aegu.
See sõjasarve puhuja on vist seesama “Viru Valgel” kujutatud hames tegelane. Sel juhul oleks ju asi veel parem, ütleks et kongeniaalne. Vabadusideaal on olnud juba aastaid üks meie tuntumaid kaubamärke! Ei mingit raskepärasust, morbiidsust. Ja mis peamine, keegi ei saaks meile praegusel ajal ette heita, et eestlased käsitlevad vabadust ainult kas vabadust sakslastest, vabadust venelastest, vabadust rootslastest või taanlastest. Tollal käis tõesti vabadusvõitlus igas ilmakaares ehk siis vabaduspüüd ja võitlus ise, mitte võitlus konkreetse vastase vastu.
analyytik (00:02:07) :
“Uh!
Päris pikk rida sai.”
Jaah!
Et see lause segadust ei tekitaks – oli üks siisekanne, kus oli palju linke igasugu vabadus- ja muudest sammastest. No õieti vist ainult lingid olidki. A see kadus kuhugi ära. Spämmifilter?
oli jah spämmis kinni, mul on lubatud vist kuni 4 linki korraga
Vabadussamba konkursil ei osalenud ühtki kujurit
http://www.sloleht.ee, 28.08.2007 15:45, Lauri Birkan
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=243742
“Kunstnike Liidu president Jaan Elken avaldas SL Õhtulehele kahetsust selle üle, et kuigi Eesti on väga palju häid kujureid, ei osalenud nad Vabadussamba ideekavandite võistlusel.”
Huvitav, et miks ei osalenud siis?
Ja kes need siis olid, kes osalesid?
Ei ole küll osalejate nimesid (kokku esitati vist 44 kavandit) eriti palju kusagilt märganud, aga seni pole eriti tundud nimesid küll ette jäänud. Miks?
Võib-olla on asjalood siin riigis tõepoolest selles suunas arenemas, et – noh, ütleme siis, et tuntud kultuuritegelased ja intellektuaalid ja mõtlemisvõimelisemad inimesed – kõige üldisemas mõttes – et nemad ei soovi end enam selle konkreetse režiimi poolt esitatud kroonulike ja ainult teatud ideoloogiast kantud tellimustega siduda.
No ja siis jäidki pigem algajad ja need, kes soovivad lihtsalt pisut kätt proovida.
Eks midagi taolist ilmselt oligi, kuigi vaevalt nad niivõrd konkreetse ja personifitseeritud reziimi pärast…Rohkem üldise parteiliselt korporatiivse õhustiku pärast. Pole ju mõtet, kui on teada, et otsuseid langetatakse isegi kunstiküsimustes kuskil parteide tagatubades ja mingite funktsionääride omavaheliste kokkulepetena: mina sulle, sina mulle…ja sellest teeme rahvakunstniku. Nagu see Kangro sündroom: lisaks mõningasele vaieldamatule kunstiandele oskab see mees ka tagatubades liikudes õigeid signaale edastada.
Ega see ainult kunstile omane pole. Kõik see europrojektide rahastamine on parteiliselt või sõpruskonniti (korporatiivselt) ette ära määratud. Veel enne Euroliitu astumist oli endalgi huvitav kogemus, kus minu projekt hinnati kohalike otsustajate poolt kõige viletsamaks ja paigutati pingerea lõppu, kuid kuna tollal oli lõplik otsustaja Brüssel siis üllatusena rahastati millegipärast ainult seda…Erinevad hindamiskriteeriumid, mis teha…
A mis see siis on, selle kultuurarahva poolt?
Pasiivne vastupanu? Vaikiv mitte-nõustumine?
Huvitav kahtlemata. Kuigi niisuguste ilmingute põhjal ühiskonda uurida… eks see ole ikka päris keeruline muidugi.
Tea, kas kusagil on need teised osalised kah kirjas? Et palju siis tuntud inimesi ka on? Selle põhjal saaks siis veidi vaadata, et mis vahekorrad jne. Aga … kas võib siis öelda, et seesamune vaikiv mitte-nõustumine – et see on siis päris massiivne/üldine juba. Eriti kui arvestada seda, et mainitud kavandivõistlus, et see oli ikka suur asi nii öelda. Üldriiklik ettevõtmine.
Ja selles mõttes muidugi nõus, et “üldise parteiliselt korporatiivse õhustiku pärast”. No ja et üldine õhkkond riigis/ühiskonnas jne.
Ei ole see veel mingi vaikiv vastupanu. Lihtsalt pragmaatika. Kui pole ikka konjunkturisti soont ja seitsmendat meelt, ega ju midagi ei saavuta. Praegune olukord on kunstirahvale vast hullem kui vene ajal. Siis, kui nälg majas, oli täpselt teada, mida vaja teha. Mäletan siiamaani üht lauset nõukaaegsest ajalehest mingi tähtsa näituse kohta: Merkulov on toonud näitusele järjekordse Lenini…
Nüüd aga….ega ju teagi, kas need noored konkursivõitjad on talendikad konjunktuuritabajad või neil lihtsalt ropult vedas, kui tegid panuse näiteks konkursizürii esimehe taustale.
http://wrc.planet.ee/vabadussammas/index.htm
Siin on siis ka teised kavandid. Kuigi need pildid on nigu on. Ehk siis kohati mitte päris informatiivsed/arusaadavad.
Aga kui just obeliski tahetakse, siis mõni abstrakt oleks ju päris OK.
Näiteks need: 036 & 037; 042 & 043; 048 & 049; 054.
No igal juhul ei ole need kuidagi halvemad kui see välja valitud madjakas.
Ehkki jah, nagu tõdetud – nende piltide põhjal on pisut raske otsustada. Ja need jäävad küll kõik sinna abstrakti poolele.
***
Ja niisugune mõttekäik siis veel:
Kas seesamune praegune konkurss – kas see ei kannata jällegi selle “Lihula sündroomi” all? Ehk siis nähtuse all, mida nimetatakse “konkretiseerimiseks”. Vot minu meelest oleks see Lihula monument muidugi võinud seal seista. (Tead, eks paljud pahandused siin ühiskonnas – eks need ole selle värgiga ju kuidagi seotud tegelikult.) Aga kas selle teinud kunstnik ei öelnud mitte kusagil, et “tema tegi nagu telliti”. Ja tellimus – jah, eks see oli just niisugune konkretiseeriv, teise ilmasõja eelse lihtsa inimese maitse. Et kõik peab olema nagu “päris”. See ongi siis see konkretiseerimine – abstraheerimisvõime puudumine teiste sõnadega. Ja tulemus on niisugusel juhul lame. See tähendab lame igal juhul, aga praktikas tähendas see siis veel seda, et pahandus majas.
No ja nüüd sama jama selle ristiga. Seal PEAB olema see ‘mõõgaga käsi’ (mõnede arvates, nagu ma aru olen saanud) – embleem, mida kasutasid Hitleri poolel sõdinud. Tead, neil taatidel ei ole sellest Vabadussõjast vist eriti sooja ega külma – nad tahavad ausammast ISEENDALE. Ja mis on tulemus – jama. Sest seda käiku saab tõlgendada ainult üheselt – katse rehabiliteerida fašismi ja Nazi värki.
***
Näe, kaval idee kah veel. No ja see võidupüha – 23. juuni – see on siis mingi Lätis toimunud lahingiga seotud ju. Ja lätlased – kas nad mitte ei saanud oma riiki just Eesti vägede toel – sorry, ma detaile jälle peast ei mäleta.
A igasugu ideid tuleb, kui mõelda.
Telliks lätlastelt. Kui ise ei oska. No et argument, et teil on vägev sammas, a meil ei ole. Et tehke ja kinkige meile.
Eks seda asja pea siis delikaatselt ajama muidugi, aga mu meelest pole ju võimatu.
Lätlastel, näe, tundub nende ausammastega üldse suht hästi olevat.
http://www.cesis.lv/en/bildes.php?bilde=laukums.jpg
Ma täpselt ei mäleta, kas see oli ikka just see monument, a ma mäletan kusagilt ajalehe pildi pealt, et oli sihuke. (Vist ikka oli siis see – aga see foto ja valitud nurk/taust ehk ei ole kõige paremini õnnestunud.) No ja et vaatasin seda pilti lehest ja mõtlesin, et näe, lätlastel igas väikelinnas suht hea disain, a siin ei saada kohe kuidagi.
Ja tausta ka pisut:
http://et.wikipedia.org/wiki/C%C4%93sis
“Linna keskväljakul asub monument Eesti ja Läti relvavendlusele: Cēsisel on oluline koht nii Landesveeri sõjas kui ka Läti Vabariigi sõjaväe ajaloos.”
Pingback: Vabadusrist tuleb-kalmistule « elust ja poliitikast (eriti)