Mutt on oma nime väärt. Kaevab tasapisi tunnelit presidendi maine õhkimiseks. Sest see iseenesest õige ja ka päris tasakaalukas lugu tegelikult üks õõnestustegevus on. Kirjeldab Ärma talus kujunenud bisnisetegemise ja presidentuuri keerukaid ja delikaatseid seoseid küll näiliselt objektiivselt, kuid ei ava sellise olukorra kujunemise tagamaid ja sellepärast jäävad enamikule lugejatele ähmaseks presidendi motiivid. Kui aga juba eestlastele kellegi tegevuse motiivid selgusetuks jäävad, on süüdistused korruptsioonis ja rahva vara riisumises varmad tulema. Muti artiklist jäigi tavalugejale mulje, et Ilves hakkas ainult sellepärast presidendiks, et riigi raha Ärma tallu kantima ning sisuliselt ennast kui Eesti presidenti turistidele ränga raha eest müüma hakata. Seda näitasid kohe laekuvad kommentaarid.
Olukord on ju presidendi motiivide osas vastupidi. Otsitakse delikaatsest olukorrast väljapääsu. Ilvese valijamees Mutt oleks talle kindlasti teadaoleva asja tagapõhja parema avamise ja kergete rõhuasetuste ümberpaigutusega saanud kirjutada presidendile abiks oleva artikli. Miskipärast valis maine õõnestamise tee. Kas isiklik pahameel, et president ei kasuta ta teeneid. Või meie kadakarahvulasi ühendav pahameel presidendi vastu, kellel oli julgust omada pronkssõduri küsimuses erinevat arvamust kui Ansipil.
Blogged with Flock
…mul on mingi fantaasia, et see talu on yles ehitatud proua st uue proua Ilvese eelmise töökoha EASi turismiarenduse rahadega ja nyyd vaja ju turismindust harrastada, muidu ehk tuleks tagasi maksta? Kas mitte euroasjades pole 5 aasta nõuet?
Asja delikaatsus ilmselt selles ju seisabki, et raha (laenu- EL abi) on paigutatud, kohustused on sellega seoses võetud, ja lubatud tegevused peavad käima- nui neljaks. Ilvese presidentuur ei olnud sinna skeemi üldse mõeldud. See tuli ootamatult ja on Ärma talu arendusskeemile väga sobimatu kaasus. Lahendusi ilma presidentuuri (küsimus pole ju konkreetselt Ilveses) mainet kahjustamata ilmselt ju oleks. Ilvest isiklikult valinud Mutt ka kindlasti võiks mõndagi omavaheliselt soovitada. Tema lööb aga noa selga…
Pigem on see “avalik peksmine” pisiasjade pärast ju pidevalt korduv stsenaarium, mida uued võimulepürgijad õhinal enda kasuks tõttavad kasutama, andmata aru, et varsti on nad ise sellesama süsteemi ohvrid. Kus ja milles on täpsemalt juured, mina n. ei tea ning kes selle esimese kivi veerema just lükkas. Sellepärast nõuabki igasugune riigiamet väga puhast renomeed, -kuna 10 “hauakaevajat” ootab labidaga pidevalt nurga taga!