Õnneks. Suurte, pealtnäha hullumeelsete, kuid juba pisikese järelemõtlemise järel täiesti teostatavate ideede hulka võib paigutada selle . Tõepoolest, tuumaenergiast pole meil tegelikult pääsu, rääkigu rohelised mida tahes. Leedu Ignalina võimalused jäävad poolakatele, võimalik et isegi rootslastele. Meist pole seal enam ammu huvitatud, käigu Ansip seal leedukaid ja poolakaid moosimas kui palju kordi tahes.Tuuleenergiast kui mingist alternatiivist Hiiumadala kontekstis saab rääkida vaid Eesti ja Rootsi vahelise kaabliühenduse olemasolu või vähemalt kindlate perspektiivide korral. Kuid Rootsi oleks huvitatud kaabliühendusest pigem Poola või otse Leetu (Lätti?). Sest rootslasi huvitab ka väga juurdepääs tuumaenergiale, peaasi, et see oleks EL piires ja piisavalt kaugel Rootsi rohelisest mõttelaadist. Ida-Euroopa ja Ignalina sobivad hästi. Seega jäävad meile variandid Soomega (millest on hakatud ka nüüd peale Ignalina ärakukkumist rääkima) ja see oma tuumajaama mõte. Minu arust oleks majanduslikus mõttes parim muidugi koostöö venelastega Sosnovõi Bori uuendamisel, kuid see on poliitiliste olude tõttu paraku mõeldamatu.
Oma tuumajaam graniidimassiivis ja pealegi vee all on muidugi ahvatlev. Ohutuse seisukohalt maksimaalne. Sest see graniidist tuumaga kõrgendik meres e. madal merekaardilt vaadatuna peab koosnema just eriti homogeensest ja tugevast graniidist. Vastasel juhul poleks ta sellisena , eelajaloolisele kulutusele vastupidavana , säilinudki. Igal juhul pluss püsivuse ja radiatsiooni võimaliku lekke seisukohalt. Väljakaevandatav graniit kulub marjaks ära killustiku tootmiseks. Selleks pole siis maismaal vaja mingit sügavat auku rajada. Läbiviidavad uuringud ja ka osaliselt infrastruktuuri rajamine on ühildatav Tallinn-Helsingi võimaliku raudteetunneli rajamise ja Eesti-Soome vaheliste kaablitrasside rajamisega. Ja mis on meie killustunud vürstiriigikesteks jagatud Eestis vast (eriti tuumajaama rajamise küsimuses) vast kõige olulisemgi: saab teha ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekut küsimata. Sest merepõhi on otse riigi haldusalas. Sest tegelikult oleks ju sinisavi lasundisse selle jaama rajamine pea sama ohutu ja kindlasti odavam …kuid milline vald selle oma territooriumile laseb. Õigemini, milline kohalik poliitik ei jätaks võimalust rahvast üles keerata kasutamata.
Laias laastus on see kasulik ka tuuleenergia suuremale kasutuselevõtule. Ainult generaatorite paigutuse magusamad kohad nihkuvad põhjarannikule, Osmussaarest ida poole.
Kuid põhja need suured mõtted meil vist lastakse. Seekord siis kujundlikult Muuga lahe põhja
Blogged with Flock
hoi, ma nüüd väga läbi ei lugenud, aga Ignalina-huvi on teatav siiski olemas mõlemal poolel, eluline on poola energialink ja venepelglike riikide energiakoostöö. tuuleidee paistab nüüd igatahes edukalt ärimeestesse süstitud olevat ja paha ei tee mitmekesistamise mõttes.
Ignalinas on Eesti juba võõrkeha. Ta võib seal reaalselt saada vaid marginaalse osaluse. Mis ei lahenda meie riiklikke probleeme. Võib-olla lahendab kellegi erainvesteerimishuvi. Tuuleenergia osakaalu mitmekordistamiseks peab olema garanteeritud baasvõimsus ja energiaülekandeliinid energia akumulatsiooni võimaldavatesse Rootsi hüdrojaamadesse. Selleks peaks asjast olema huvitatud ka rootslased ise…Rootslased on väljendanud küll oma huvi Ignalina vastu, kuid mitte meie tuulemeeste kasumiprognoosidesse. Ma ka miskipärast arvan, et tuul puhub Rootsi rannikul samamoodi kui Näkimadalatel…
“Ma ka miskipärast arvan, et tuul puhub Rootsi rannikul samamoodi kui Näkimadalatel…”
Sellega pidi olema mingi selline probleem peaasjalikult, et tuul puhub küll, aga see MERRE EHITAMINE – selles on konks. Selleks on paremaid ja halvemaid kohti (vee sügavus, merepõhja geoloogia jne.). Selles suhtes pidi Hiiumaa tagune ala olema suht hea ja/või üks parimaid kohti. Nii Strandberg vähemalt seda asja seletas ükskord.
Ja ütles veel, et Rootsi hüdroelektrijaamade kompenseerimiseks kasutamise idee on just sellest, et Rootisis on kapasiteeti. Vist mingi ca 10 korda rohkem kui näiteks Lätis. Hüdroelektrijaamasid niisiis.
Hiiumadala koht on ehitusgeoloogilisest aspektist hea koht küll. Parim on vast Neugrundi madal. (Ma olen haridusliku tausta poolest muuseas geoloog, kogemuslikult isegi meregeoloog) Kuid need plussid nullib just kaabliühenduse vajadus ja maksumus. 4energia projekt Hiiumadalatel tuginebki ilmselt eeldusel, et riik (Rootsi või Eesti) veab sealtkaudu läbi oma energiaühenduse EL ja Venemaa vahel. See jutt, et otsitakse võimalust Balti pisiriikide ühendamiseks EL energiasüsteemidega, on muidugi bull…t. Just Venemaaga on ühendus vaja saada võimalikult väheste poliitiliste kadudeta. Ainult Putin rikub mängu ilu. Liialt tõsine vastane. Meil oli võimalus saavutada geopoliitiline võtmeroll Ida-Lääne, EL ja Vene vahelises suhtluses. Nagu näiteks on EL asutajaliikmel, arhailiselt kõlaval suurvürstlikul Luxembourgil Prantsuse ja Saksa vahel. See võimalus on vist käest lastud. Leedu võtab selle vahendajarolli sujuvalt üle. Ka Läti orienteerub pigem Leedule. Meile jääb “Eestlane on olla uhke ja hää… ning põletada oma rahvuslikku rikkust-põlevkivi- kuni rahvuse kadumiseni. Ei suuda välja venitada ajani, kus seesama põlevkivi aitaks kinnistada rahvuse püsimajäämist
Pingback: Jutud, arvamused, vestlused jms. » Blog Archive » Nädal-25
Pingback: Tõekuulutus « elust ja poliitikast (eriti)