Justiitsminister astus Pronksiöö sündmuste lahtiseletamisel vandenõuteoreetikute kasvavatesse ridadesse. Esimene vandenõule viitaja oli endine kaitseminister Ligi, kes väitis end teadvat ainult poliitringkondades teadaolevat infot (isegi KAPO ei pidavat kõike teadma) Venemaa karvasest käest Pronksiööga seoses. Edasi võttis vihjed võimalikule planeeritud mässule ja riigipööramisele vandenõu läbi 9. mail oma retoorilisse relvastusse peaminister isiklikult. Seejärel oli pärast kuu pikkust asja analüüsi selge pilt ees ka äsja IRL-i esimeheks valitud M. Laaril. Tema ajaloolasena nägi otseseid paralleele 1924. a. sündmustega. Ja siis punkti pani nüüd justiitsminister oma kinnitusega, et tõepoolest 9. mail olevat tahetud riiki pöörata.
Jääb siiski küsimus, et miks sellise informeerituse juures ei ole ühtki tõsiseltvõetavat vandenõulast meil juba kätte saadud. Kas tõesti on me riik nii savijalgadel, et mõnikümmend H.Bossi ülikondade ihalejat ja koolipoiss Sirõk on võimelised seda selliselt raputama, et asja ohtlikkust peavad rahvale seletama meie poliitkorüfeed isiklikult
Asi on vast siiski selles, et tegemist on poliittehnoloogilise tähelepanu kõrvalejuhtimisega tõeliselt, ilmsesti perfektselt teostatud vandenõult EV vastu. Kus vandenõu tahtmatud osalised olid ka eelnimetatud härrad. Just nende kätega pandi tiksuma EV alustugede külge selline poliitiline miin, mille kahjutukstegemine on väga keeruline. Ja seni, kuni selle miini paigaldajad (olgu kasvõi rumalusest) ise seda paigaldamist ei tunnista ja ohutukstegemise võimalust kätte ei näita, pole ju lootustki.
Blogged with Flock
Täpselt. Ja kui toota hästi palju eriti agressiivseid sõimukommentaare, on täiesti võimalik teistsugused mõtteavaldajad vait sundida ja siis väita, et neid polegi olemas.