Kadakarahvusluse sünd

Reform on kasvatanud oma toetajaskonda jämedalt võttes poole võrra ja kui praegu toimuksid valimised, oleks sellise toetusega saavutatud absoluutne enamus Riigikogus. Edgari helesinine unistus oleks teostunud, kuid Edgari jaoks paraku vale partei poolt. Kuigi tundub, et reformil pole enam kuhugi tõusta, siis päris nii see ka pole. Küsitluse järgi on ju veel ca 20% neid, kes ei oska isegi pärast pronkssõduri mahavõtmist õige partei poolt otsustada. Ikka see tüüpiline eesti matsi umbusklikkus härraste vastu. Mida peaks küll härrad tegema, et saada parlamendis põhiseaduse muutmiseks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus ja selle toel nimetada EV Eesti Reformivabariigiks ja meie peaminister hr. Ansip eluaegseks Eesti Vabariigi Reformipeaministriks. Proovida tasuks Nevski Katedraali teisaldamist Lasnamäe veerule. Vahendeid selleks võiks küsida eurofondidest. Eks kohalikud venelased ja Venemaa muidugi ärrituvad natuke, kuid venelased pole ju niikuinii reformipartei ja hr.Ansipi valijad ning eks nad saavad varsti ise ka aru, et Lasnamäel on lähem ja odavam käia. Suuremate rahutuste ärahoidmiseks võib ju hr. Ansip kiriku seal taasavada ja astuda ühtlasi ka Vene Aposteliku Õigeusu koguduse liikmeks. Veel parem kui koos Palo ja Aaviksooga. See oleks rahvustevahelisele integratsioonile uus, suur, ja võimas algus.

Natuke tõsisemaks minnes jäin mõtisklema, millise ühisnimetaja alla seda reformi uut toetajaskonda panna. “Postimees” on hr. Ansipit nimetanud rahvusluse sütitajaks, äratajaks. Kuigi minu poolt küll kirutud, kuid üldiselt  lugupeetud Edgar arvab, et “Postimehel” on alati õigus, suhtuks ma taolisse väitesse teatavate reservatsioonidega. Sest see eeldab ju seda, et meil oli nii palju latentses, uinunud, olekus tõsimeelseid rahvuslasi. Kuidagi raske uskuda, et see, mida pole suutnud Laar, Böhm, Kivisildnik, Leito, Madisson, Kelam, Liim, Lukas, kõik need rohkearvulised kollektiivid rahvuslike ja iseseisvuslike parteide näol, õnnestub nüüd niivõrd elegantselt ühel endisel kompartei keskastme funktsionääril. Aga võib olla olen ma liiga piiratud ja ei taba eestlaste tõelise rahvusluse peenemaid finesse. Ühesõnaga, pole õige mees. Äkki viga selles, et mul isa ju Krimmis väljarändajate peres sündinud. Ju on geenides midagi, sest miks nad tollal välja rändasid. Õigete rahvuslike geenidega oleks nad pigem kodumaal nälga surnud, kui välja rännanud.

Kahtlusi süvendab ka see, et need uued rahvuslased tulid ju nagu eikuskilt. Sest teiste parteide, nii rahvuslike kui vähemrahvuslike, toetusprotsendid jäid laias laastus samaks.Tulid põhiliselt nende hulgast, kes varem ei väljendanud oma toetust kellelegi. Tõenäoliselt ei käinud isegi valimas. Nii et äkki on tegemist rohkem moevooluga. Mingi sarnane fenomen nagu omal ajal oli kadakasakslus. Tekkis hulk matse, kellele meeldis järele ahvida sakstest sakslaste kombeid, keelt, suhtumist ja ei tea mida kõike veel. Kui see nüüd nii on, siis on meie tõelistel rahvuslastel küll vesi ahjus. Libarahvuslased viskavad need rahvuslikud aksessuaarid minema esimeste raskuste ilmnedes ja pistavad punuma. Lääne poole muidugi.

Blogged with Flock