Spekulandid omavahel

H.H.Luik tuli oma meediakontserniga börsile suure trummipõrina saatel, et tegemisel on uudne ja suur tõeline rahvaettevõte, kus praegu aktsiaemissioonil eeliseid saanud “Ekspressi” ja “Päevalehe” tellijad tulevikus juba aktsionäride ehk omanikena jälgivad ja toetavad vaba ajakirjanduse käekäiku. Vormiliselt see kõik ju ka realiseerus. Vastsel börsiettevõttel on lausa 6000 aktsionäri , kes omakorda soovisid ettevõttesse raha paigutada kordi rohkem kui emissiooni reeglid hetkel võimaldasid.

Vana kahtlejana ei usu hästi seda vaba ajakirjanduse juttu. Luik kasutas börsi ja majanduse hetkeolukorda osavalt ära spekuleerimiseks. Igasugu meedia tulud ei sõltu mitte inimeste näljast vaba sõna ja tõe järele, vaid loomulikult seal avaldatavast reklaamist. Hetkel on majanduse olukord selline, et põhiprobleemiks hakkab kujunema kauba mahamüümine, ehk selle saavutamiseks reklaamiraha kokku ei hoita. Järelikult meedia tulud kasvavad. Teine meediakontserni börsile tulekut soodustav tegur on börsi enda ebastabiilsus selles mõttes, et  majanduslanguse ootuses on stabiilset tootlust pakkuvaid aktsiaid vähe ja vaba, võimalust otsivat  raha seetõttu rohkem. Kuna meediakontsernist börsiettevõte pakub just neil eelpool toodud põhjustel head tootlust ja ka stabiilsust vähemalt paaril järgneval aastal, ongi see suur huvi ettevõtte aktsia järgi põhjendatud. Huvist spekuleerimise järgi viitab ka Luige soov investeerida saadud raha väljapoole Eestit niinimetatud “arenevatesse turgudesse”. Kuid meie oma majandus, kust välisinvestorid hakkavad tasapisi välja tõmbuma, vajab ju hädasti investeeringuid. Eriti teadmismahukasse sektorisse. Miks ei võiks see aktsionäride raha sinna minna. Tõsi, H.H.Luik on öelnud, et erinevalt välisinvestoritest toob ta kasumi alati õhtuks koju, s.t. Eestisse. Kuid küsimus on ju hoopis selles, kuhu ta selle kasumiga järgmisel hommikul läheb?

Ega lood pole paremad ka teise poole, reaaktsionäride poolt vaadatuna. Tõepoolest tegid ilmselt paljud “Ekspressi” ja “Päevalehe” tellijad enda jaoks selle aktsiaostu kui strateegilise ettevõtmise, kavatsusega jääda pikaajaliseks investoriks. Kuid nende aktsiaid varitsevad vanade spekulandihaide hordid. Raske on jääda kindlameelseks “vaba ajakirjanduse osanikuks” kui mingil hetkel majanduslanguse saabudes koputab uksele igapäeva rahamure ja see on võimalik lahendada abivalmis spekulantide kaasabil. Seega võib küll ennustada juba aasta perspektiivis aktsionäride hulga dramaatilist kahanemist ja enamuse aktsiate koondumist nende kätte, kes tahavad teha “vaba ajakirjandusega” ainult raha , spekulatiivset raha. Tahtmatult muutuvad spekulantideks ka need , kel esialgu seda plaani kindlasti polnud. Ja nad teenivad kindlasti hästi. Selles osas tuleb H.H. Luike tõepoolest tänada: ta andis ka oma väljaannete lugejatele võimaluse ohutult ja suurte kasudega spekuleerida.

Blogged with Flock