Helle Nurm, Marek Paulson, Urmas Reinsalu – mida ühist, mida erinevat.
Kõik nad on Rüütlivastase kampaania osalised. Reinsalu ilmselt (ja nagu peavoolu ajakirjanduses öeldakse-väidetavalt) üks varjujäävaist dirigentidest ja Nurm ja Paulson need,kelle arvamusi ja väljaütlemisi selleks kasutatakse.
Helle Nurme väljaütlemiste sirgjoonelisus ja ausus väärib austust ja imetlust: haiglaametnike variserlik tuha päheraputamine arstieetika seisukohalt on küll liiast. Presidendi tervis ja eriti vaimne tervis peab olema avalikkuse teravdatud tähelepanu all ja spetsialistid, kes suudavad seda hinnata, ei tohigi seda infot endale ja haiglale hoida. Eriti Eestis, kus inimeste poolt loodetakse tegelikult presidendilt väga palju, küll ebaproportsionaalselt palju, tema põhiseaduslikke võimalusi arvestades.
Marek Paulson meenub aga tühise , alatu intrigandina, keda tormas kaitsma Ekspressi peatoimetaja Tiina Kaalep (arvatavasti küll oma bossi ülesandel) ja kelle nn.arvamused põhiseaduslikest väärtustest ja sellest, kuidas küll Rüütel neid ei kaitse, pärinesid nüüd tagantjärele analüüsides suure tõenäosusega hoopis Urmas Reinsalu peast ja suust. Tublid Ekspressi ajakirjanikud kohandasid siis Reinsalu teksti natuke ümber ja lasid sellele Paulsonil alla kirjutada. Juba tollal siinsamas blogis Paulsoni afääri kommenteerides tundus mullegi midagi tuttavlikult reinsalulikku tolleaegses ekspressis ilmunud tekstis. Tõsised tekstiuurijad võiks ju uurida, kas näiteks Paulson on kunagi mõnes kirjandis üldse kasutanud väljendit “põhiseaduslik”…
Jama muidugi, kui Reinsalu selliste meetoditega sillutab omale teed Ergma kantselei ülemaks.
