Hoiatus
Selle blogi lugemine pole kohustuslik. Seega paluks lahkesti kontekstivälised arvamusavaldused blogi autori isiku ja tema maailmavaate kohta jätta edaspidigi enda teada...Se ammune, juba paljudes variatsioonides esitatu, ja nüüd Hvostovi ja “nooreestlaste” poolt uuesti ülessoojendatud kava päästa eesti rahvus väljasuremisest, andes lastele valimisõiguse ja selle realiseerimisõiguse (täiskasvanuks saamiseni) nende vanematele, pani ka minu suviselt raugenud mõtted natike liikvele…
Põhimõtteliselt oleks ma Hvostovi kava ja tema selle kaitseks esitatud argumentidega nõus. Asi hakkaks vast lastesõbralikuma ühiskonna kujundamisel toimima küll. Kahjuks aga ei usu võimalust selle reaalseks teostatavuseks meie kodukootud parteipoliitilises mänguruumis. Ei tule välja, sest osa parteisid haistavad võitu, teised kaotust. Lastest ei mõtle niikuinii keegi. Kui siis ainult niipalju, et jätkata võitlust partei edu nimel kuni viimase lapseni…
Ehk siis, vaja oleks leebemat, üleminekulisemat programmi. Mis ellimineeriks ka Hvostovi esitatu vastase kõige tõsisema argumendi: vastsündinule valimisõiguse andmine on vist ikka liiast…
Valimisõigus (piiratud) anda lastele sellest vanusest (kõige varasemast), mil neil tekib arvestatav juriidiline arvamusõigus mingis muus valdkonnas. On ju teada (minu arust on vähemalt niimoodi), et lapsel on teatud vanusest valiku- ja (otsustus?)õigus siis, kui vanemad lähevad lahku. Vähemalt lapse käest küsitakse tema arvamust, kellega kuhu ta tahaks minna…Miks mitte ei võiks siis sellises vanuses laps otsustada ise, et kas valib ise või delegeerib oma valiku tegemise ühele vanematest. Enne iga valimist otsustab uuesti. Tehniliselt on see ju ID-kaardi abil samuti lihtsamast lihtsam.
Ja selle jutu kohta, et lastega hakatakse manipuleerima (muidugi keskerakonna huvides)…Muidugi mingil määral hakatakse, ja mitte ainult keski huvides…Täpselt samamoodi nagu praegu manipuleeritakse (kindlasti suuremas mahus) dementsete vanuritega. Ja mitte ainult dementsete vaid ka täie mõistuse juures olevatega. Enamgi veel, olen täiesti kindel, et paljud vanad pakuvad täiesti vabatahtlikult enne ID kaardiga hääletama asumist välja mõtte: mis nüüd mina enam, pojake (tütreke), aja see asi minu eest korda…Oma äranägemisel…Miks me ei võiks lubada seda ka lastele alates sellest vanusest, kus nende arvamust on võimalik teada saada…
from → wabariigi wärk
Kõik geniaalne on ka alati lihtne. Kõik lihtne pole aga kaugeltki geniaalne. Geniaalsus on seega suur erand. Igatahes see Andrus Kivirähu ammu teadaolnud seoseloomise oskus läks seekord küll geniaalselt täkkesse...
Pole tõesti midagist kosta, need seosed vabadusristi ja hauatähise, Harjumäe ja hauakääpa, Vabadussõja Võidusamba avamise ja EV matuste vahel on olnud ammu pinnal…Kivirähk lisab siis neile seostele ka tema käsutuses oleva siseinfo alusel vaid Wabariigi viimase aatemehe, Wabariigi viimase Valvuri, Ivan Orava lõpliku lahkumise…Isegi see klaaskarahvini meenutav ristisammas Orava viimase puhkepaiga tähisena on sümboolne: Orav Wabariigi viina ikka võttis…
Aga kivirähk on ka leebe geenius. Ta annab selle ristisamba läbisurumisega kõrvuni poliitkonjunktuursuse mutta vajunud poliitikutele ja nende kaasajooksikutele veel täiesti arvestatava võimaluse sellest supist välja tulla. Viskab neile viimasel hetkel päästerõnga. Sest seda see stilistiliselt ja kunstiliselt ebaõnnestunud sambaprojekti muutmine groteskiks ju ilmselgelt oleks. Ja veel olulisem: pronkssõduri kaasuses ei õnnestunud muuta aega ja ruumi ebasobiva kuju tähendust, ja kõik me teame, millega asi lõppes…Kivirähk annab võtme veel avamata, järjekordse oma aega ja ruumi sobimatu kuju tähenduse muutmiseks. See võiks olla rahvuse eneseirooniline lähenemine oma ajaloole. Ainult tugevad rahvused saavad olla eneseiroonilised. Me võiks ka seda suuta. Ja sellisena aktsepteeriksid seda kuju ka kohalikud kaasmaalastest venelased.
Ma küll loodan, et juba Ivan Orava peied saavad olema rahvarohked, hoopis rahvarohkemad kui mingi suvalise ristisamba avamine, ja ka hiljem on avaratel laiadel treppidel küllalt eri rahvustest inimesi, kes hea sõnaga väsimatut tiblade vastu võitlejat Oravat meenutavad, piisakese haljast võtavad või mõne õlle libistavad…Ja korravalvurid käituvad samuti tolerantselt….
Ah jaa…Et miks leebe geenius…? Eks ikka vastandina kurjale geeniusele. Kui Kivirähk oleks kuri geenius, oodanuks ta oma Orava lahkumise asjaolude avaldamisega veel nädalakese ja siis seletanud, et tegelikult maeti 22. juuni üritusel Harjumäe jalamile nii pompoosse ja kurvameelse üritusega I.Oravat, kuid kommunistidest valitsejad oma nahahoidjaliku poliitkorrektsusega ja tiblade kartusest ei tahtnud sellest avalikult teada anda…Et sellest siis ka need julgeolekumeetmed samba vahetus läheduses..et ikka rahvas ei saaks oma kangelast mäletada jne…Korduks (küll farsi ja naljategemisena) omaaegne Kuperjanovi haual käimise moodi üritus…Tüli täitsa tühjast kohast…
from → wabariigi wärk
Nädal aega olen suht teravdatult jälginud seda eurovalimiste järellainetust. Et kas siis Navi küla talunik saab Brüsselisse või peab vankriga kraavist-kraavi edasi taaruma. Tugevalt utreeritult muidugi seletan. Tegelikult on asi hoopis tõsisem, meie ausad valimised, meie demokraatia nurgakivi, on murenemas.
Olen siiamaani pidanud meie valimisi tõesti üsna ausateks ja läbipaistvateks, kus väga ei kombineerita. Kuid, järele mõeldes, kui eestlane on loomult rehepapp, miks peaks siis valimistoimingute administreerimise ja vahetu läbiviimise juures olijad teistmoodi, mingid aususe ja erapooletuse etalonid olema…Ja kuna igal pool, admin-seadusandliku-, partei-, kohtu- ja ajakirjandusliku võimu juures on needsamad rehepapid siis käib kogu värk ka valimistel rehepappide ehk lihtlabaselt varaste omavaheliste kokkulepete, mitte kirjapandud reeglite ehk seaduste järgi. Seaduslike varaste “ponjatie”-d ruulivad…Ega tavaliselt need trikid ju välja ei tulegi. Võim jagatakse omavahel ära juba enne valimisi ja poliittehnoloogilised nipid “õige” tulemuse vormistamiseks on piisavalt vettpidavad. Asja rikub ära mingi ekstreemne olukord, milleks lõppenud eurovalimistel oli kahtlemata üksikkandidaadist Tarandi enneolematu ja prognoosimatu edu…See üks ja magus, etteplaneeritud koht jäi ju seaduslikel varastel puudu…
Valimistel on kõige tähtsamad asjad protseduurid, nende läbipaistvus. Valimised mitte lihtsalt ei pea olema õiglased ja läbipaistvad ja üheselt mõistetavad. Valimised ja tulemus peavad seda ka näima. Alati on mitmetitõlgendatavusi ehk raskusi näilisuse ja tegelikkuse vahel vahe tegemisel. Eriti tähtis on need mitmetitõlgendatavused kuidagi ellimineerida piiripealsetel juhtumitel, kus kaalukausi langemist sinna või tännapoole otsustaks mõni üksik hääl. Ainuke lahendus taolistel juhtumitel on olla formaalselt maksimaalselt karm, kõik hääled ja sedelid, millel on ükskõik kui väikesi formaalseidki küsitavusi, tuleks kehtetuks lugeda. Karm otsus üksiku , sedelile sehkendanud valija ja tema tahte arvestamise seisukohalt kuid hädavajalik valimiste demokraatlikkuse ja aususe, usutavuse seisukohalt
Kuid meil, partokraatlike rehepappide riigis läks asi käest täitsa ära. Selgus, et piirsituatsioonis unustavad valimiskomisjonide suuremad ja vähemad ülemused nii aususe riismed kui ka tegelikult vajaliku parteilise erapooletuse
See Valgamaa juhtum avas mädapaise
Sisuliselt võltsiti valimistulemust sotside kasuks. Muidugi ei teinud seda (ilmselt) sotsid ise. Keegi kuhugi komisjoni pugenud vanem vend pani sotsid järjekordselt tanki. Mis nad siis on nii lihtsameelsed…
Kuidas? Loeti tagantjärele , siis, kui oli selgunud sotside õhkõrn ülekaal ja informeeritud peades oli ka teadmine, et see ülekaal ei tarvitse püsima jääda, teise, kohustusliku häälte ülelugemise käigus kehtivaks varem kehtetuks tunnistatud hääled. Ehk need sedelid, millel puudus teine, otse valimiskasti juures peale pandav tempel. See tempel peab kinnitama seda, et sedel sattus valimiskasti just hääletuskabiinis, ehk siis õigel ajal ja õiges kohas….selle manipulatsiooni tulemusena said sotsid juurde 21 häält ja kesk 29 häält. Et kus siin sotside kasu on? Kasu on siiski otsene ja peitub valimissüsteemi omapäras, kuulsas d*Hondti jagajate ja võrdlusarvude meetodis. Seda meetodit võiks temale kunstlikult omistatud raskesti arusaadavuse mõtte tõttu eesti keeles nimetada “Tondi” meetodiks. Tegelikult pole siin muidugi keerulist midagi.
Tollane (09.06.09) olukord siis selline:
keskil 103571 häält, kolmanda koha saamiseks vajalik häälte arv on see arv jagatud kolmega (“tondi” jagaja) ehk siis tulemuseks 34 524, mis ka “tondi” võrdlusarvuks keski jaoks
sotsidel aga
34546 ja sama 1 koha saamiseks. Sotsid juhivad seega sel hetkel 22 häälega
Taastame olukorra enne Palupera häälte lisamist
Keskil 103571-29 võrdub 103542 ja kolmanda koha saamiseks vajalik häälte arv on see arv jagatud kolmega ehk 34514
sotsidel 34546-21 võrdub 34525 ja ka sama selle ühe koha saamiseks
Sotsid juhtisid vaid 11 häälega
Ehk siis enne Palupera häälte lisandumist oli sotside tegelik edu vaid 11 häält ja peale Palupera hääli on sotside edu juba 22 häält
Kui mitte esimese, siis kolmanda klassi matemaatika
Edasi, asja arenedes, läheb juba kurioosselt huvitavaks. Kesk haistis saaki, Sibula ja sotside survestamise suurepärast võimalust, nõudis sotside häälte ülelugemist paljudes kohtades, sealhulgas ka Lääne maakonnas. Sotsid vastasid samas keski häälte ülelugemise nõudega. 10.06.09 toimunud ülelugemise käigus leiti, et keskile antud 8 hääle sedelil puudus teine tempel….ja need hääled kuulutati kehtetuks…ehk toimiti täpselt vastupidi Palupera juhtumiga…Sibul ega keegi teine ei kontrolli enam üldse olukorda…Iga parteiliselt orienteeritud kohalik valimiskomisjoni jupijumal teeb mida tahab…
11.06.09 hommikul on olukord juba selline
kesk-103591 , kolmanda koha saamise võrdlusarv-34530
sotsid-34545, võrdlusarv sama. Vahe 15 häält
Ilma Palupera häälteta 34521 versus 34524, sotsid juhivad veel ja ainult 3 häälega
Sama päeva õhta aga juba selline
kesk-103581, võrdlusarv 34527
sotsid-34 538, võrdlusarv sama ehk vahe ainult 11 häält
Võtame need Palupera kahtlased hääled maha…
kesk 103552, võrdlusarv 34517…ja natuke peale…
sotsid-34517, mis ka võrdlusarv…mis tähendab seda, et sotsid on 11.06.09 õhtase seisuga selle Padari koha juba kaotanud…Kohe sellest hetkest, kui kesk seab kahtluse alla Palupera case-i seaduslikkuse…Et see värk seal Valgamaal ei kannata väga uurimist, on ju kõigile selge ja oli ilmselt ka keskile selge kohe algusest…Selle case-ga aeti sotsid ja Sibul lihtsalt väljapääsmatusse nurka…
12.06. hommikuks on ka sotsid teinud kolmanda klassi matemaatika järeleksami ja kaotanud ka viimased närvid…., nõutakse Tallinna ja Ida-Viru keski häälte ülelugemist. Uudise kajastamisel netis on väikesi probleeme…Imelikul kombel kaob varasem sellekohaline uudis jäljetult”Postimehest”. EPL Online aga teatab sellest nõudest ja juba tehtavatest toimingutest praktiliselt üheaegselt, alles vahetult enne lõunat… Eks püüti ja püütakse viimase minutini läbi rääkida. Kuid läbirääkimiste positsioon on sotsidele ja eriti Sibulale vägagi ebasoodne. On väga tõenäoline, et kesk ei taha mitte seda kolmandat kohta, vaid just survestada Sibulat ja Pihli. “Oma” Sibul on väga vajalik järgmistel valimistel ja eks tänuvõlas Pihlgi paha tee. Kuid kahjuks jääb terenduma selline kurjakuulutav stsenaarium, kui 2011 aasta parlamendivalimistel üks partei on võtmas konstitutsioonilist enamust ja puudu kipub jääma vaid mõni üksik hääl…Valimiskomisjon arvestab siiski mõnede valijate küll lohakalt vormistatud kuid selle eest selgelt väljendatud poliitilist tahet ja need mõned hääled leitakse…
Täiendatud 12.06 õhtul
Tundub, et sotside tänased pingutused keski häälte ülelugemisel on kandnud vilja..vvk.ee näitab, et keskil päevaga kadunud lausa 41 häält ja sotsidel ainult 1, mis reaalselt, valimistulemuse arvutamisel annab sotsidele 10 pluss lisahäält…Seda pole siiski palju, kuskil on kindlasti veel hääled kolmandat või neljandat korda lugemata…
Nonii…Mingi vahekokkuvõte on nüüd (13.06 . õhtal) ilmutatud…
Ehk siis keskil 103542 häält ja sotsidel 34 543 häält. See teeb keski 3 koha väärtuseks34514 häält ja sotsidel siis see 34543 häält. Ehk vahe on 29 häält. Pole just palju…Kui arvestada ka Palupera selgelt kehtetuid hääli, siis tulemuseks on keski 34504 versus sotside 34522 ehk küsimus on mingis 18 hääles…
from → wabariigi wärk
Pealkiri käib põhiliselt reformi ja M.Helme kohta…
Aga, üsna ammu juba, rohkem kui aasta tagasi ja kui veel aktiivsem blogija olin, sai neid tänaste valimiste võimalikke tulemusi prognoositud. Siis pakkusin venelastele ja keskile kahe peale kokku kolm kohta, IRL-le , sotsidele ja rohelistele kõigile ühekaupa…
Ka pool aastat tagasi sai teema üle arvatud. Selleks ajaks olid venelased oma sisemiste lahkhelide tõttu juba ja järjekordselt marginaliseerumas ja neile kohta enam ei julgenud pakkudagi. Küll oli aga Rahvaliit teinud tugeva, partei uuendusmeelsust rõhutava käigu ja pannud esinumbriks noore ja ambitsioonika, luukeredeta Liivati. Tol hetkel hindasin seda käiku nii kõvaks ja sümpaatseks, et pakkusin RL-le lausa kohta. Enamgi veel, olin ka ise valmis Liivati poolt hääletama…kuid RL valis partei uuenemise ja vana taaga maharaputamise asemel siiski Villu päästmise…ja (etteruttavalt) sinna nahka see koht ja need hääled (ka minu) läksidki. Muus osas jäi tollane prognoos varasemaga samaks, ikka IRL, sotsid, rohelised…
Ja ega tänagi, valimispäeval, suuri muutusi tule…roheliste asemel saab sisse Tarand, keda varasemates prognoosides ei saanud ju kuidagi nimetada ja kelle kasuks roheliste asemel ka ise hääletasin. Rohelised ei kasutanud lihtsalt oma võimalust (protestivalijad omale saada) ära. Mida Tarand efektselt tegi. Arvan ka, et minul kui valijal on mõttekas olla võitjate poolel, miks valida luusereid. Kuidas need, kes ei suuda kaitsta omi huvegi, suudaks kaitsta veel võõra valija huve…
Tarand, kes on muidugi paras avantürist ja mängur, ja keda ma sellepärast ei valiks kohe kuidagi sisevalimistel, on väga sobilik mees Euroopas. Nagu rusikas silmaauku. Sõnakas, nähtav. Nagu on pisiriigi esindajale vajalik selles hallis massis eristumiseks.
Rahvaliidust allesjäänud koht läheb suure tõenäosusega keskile. Edgar ellimineerib võimaliku siseopositsiooni Ratase näol ja saadab ta Brüsselisse. seda ma mõtlesin, et mida see Edgar nii pingutab oma SMS-dega: vananevad Siiri ja Vilja oleks ju ka vähema võimlemisega jalust ära saanud…Aga eks omaaegne kogemus Mikseri ja Kreitzbergiga õpeta…
Kuigi ka venelased võivad ju veel üllatada. Bõstrov suutis ainuüksi vist Maardust koguda 5000 häält, asi tal siis Lasnamäelt 25000 juurde saada…Aga eelistaks siiski keski suhtega 60:40
Seega, viimane ja lõplik prognoos:kesk-3, IRL, sotsid, Tarand-igaüks 1 koht…eks keskööks ole selgus majas
from → wabariigi wärk
Täna pidid toimuma meie Rahvusringhäälingu Vikerraadio osa saate Uudis Pluss raames traditsioonilis-obligatoorsed valimisteeelsed europarlamendiväitlused VEE esimehe hr. Tsherepanovi osalusel. Nii-öelda suurepärane (ja vist tasuta) võimalus nishiparteil pildile saada…valituks saada…Aga härra Tsherepanov loobus…Ei oleks probleemi, kui sedasama omapärast loobumist käsitleks kohe ka ERR kodulehekülg…objektiivselt ju peaks tegelikku debatti ootavaid kuulajaid teavitama sellest, kes võtab valimisi tõsiselt, kes mitte…Aga ei midagi sellist, toimub omamoodi orwellik ajaloo ümberkirjutamine, uus esineja on paugupealt otseeetrisse võtta, kodulehel jäetakse mulje, et nii pidigi nagu olema…
No järelikult ei olnudki Tsherepanov ja & mõeldud tõsiseltvõetavaks eurovalimiste subjektiks…Siiski, milleks siis seda jama vaja, kes maksis kautsjonid, miks loobub venelaste erakond, kel objektiivselt võiks antud tingimustes olla (asja tõsiselt võttes) päris reaalsed võimalused mõne oma saadiku saatmiseks europarlamendi kõrgestitasustavale kohale, oma võimalustest…Võimalik vastus on ainult üks: erakonnal on keegi teine peremees…See võib olla KAPO kiilulöömise projekt , nagu ammu kahtlustatud, või ka FSB üritus hoida pinged lahenduseta ja soojas…Sest siinkohal KAPO ja FSB huvid kahtlematult kattuvad, tõsi küll, erinevatelt vektoritelt…KAPO on huvitatud sellest sisepoliitilise stabiilsuse seisukohalt, et siiani edukalt allasurutud vene faktor ei mõjutaks ka edaspidi kuidagi oluliselt Eesti sisepoliitikat ja nende vene ametivennad on huvitatud jälle sellest, et siin ei aetaks mingit suurvene poliitikast sõltumatut eesti(balti)vene poliitikat…Huvid ühtivad sel tasandil, et jumalapärast ei kerkiks kohalikust vene kogukonnast esile tõsiseltvõetavat kohalikku liidrit…Europarlamenti valituks osutunud vene taustaga inimene muutuks selleks vaat et pea automaatselt…
from → wabariigi wärk
See paistab kõige tõenäosem seletus tänase sotsidekukkumisepäeva tormilistele sündmustele. Just selles mõttes, miks seda (sotside, tegelikult ja põhiliselt Pihli väljalöömist ministritoolidest) nii tormakalt ja forsseeritult tehti. Alles oli ju aega küll, ja keegi ei paistnud teadvat isegi seda, milline on koalitsioon ja kuidas kõik lõpeb. Asi läks kiireks peale eileõhtust teadet, et Otsalt jääbki mõneks ajaks kongi ja temaga tegelevad Pihli mehed…
aga presidendi pärast on küll häbi….”Postimehel” oli miskipärast kohe teada, mida president (teadlikult väikese tähega) veel täna teeb…Et kiidab kohe heaks siseministri paugupealt vabastamise, kuigi selleks otsuseks oleks aega vähemalt kolm päeva…Aega arutada, konsulteerida võimu ülevõtmise osas väga delikaatses valitsusalas…Ju oli kellegil vaja eemaldada Pihl käsuliini otsast. president oli lihtsalt selle isiku marionett…
from → wabariigi wärk
Tuli siis uudis, et Arco Vara on oma kroonilaenud ümber möllinud eurodesse…Ega muud, kui see, et pakrott on siis mõne kuu küsimus. Ei jäksa enam ka krooni devalveerimist ära oodata…Pankroti puhul on ju peaaegu kama kaks, mis vääringus need võlausaldajate kaela jäävad võlad on. Ainult kuni pakrotini saab nüüd intressikulude vähenemise tõttu üle jäävat ja vabanevat (osaliselt niigi tüngasaanud väikeaktsionäridele kuuluvat) raha veel edukamalt firmast välja kantida…Jõudu…
from → wabariigi wärk
…sest mis muud võimalused tal enam on. Kuigi võitis alles nädal tagasi umbusaldusavalduse.
Kuigi formaalselt võitis, sest sisuliselt see polnud ju tegelikult keski poolt nii otse mõeldudki…Tähelepanuväärne oli Seppiku kiirustamine umbusalduse hääletamisele panekuga…olukord halvenes koalitsioonis tundidega, ja pole keski huvides valitsuse lahkumine ja surve vastutuse võtmiseks enne sügisesi valimisi ja krooni devalvatsiooni…
Kuigi AA on tuntud teflonmees, prognoosimatu (mitu korda ma isegi kõvasti mööda pannud ta poliitilise tuleviku ennustamisel) ,hämmastav ja fenomenaalne, põletab oma poliitilist tulevikku sinise leegiga…Eelarvekärpe nad võivad ju veel vanas koosluses vastugi võtta, kuid ega sotsid (Pihl õigemini)kogu seda jama andesta…
Pole ju muid variante. Uus kolmikpakt RL kaasamisega on vähemalt IRL-le ilmselt vastuvõetamatu. Praegust koalitsiooni tehti ju tõdemusega, et vargusekahtlusega tegelasi isegi läbirääkimistele ei kaasata..Nüüd käib magus jutt mitte ainult kahtluse all olevate vaid lausa kohtu korras süüdimõistetutega…Raske uskuda, et jutust asi kaugemale jõuab.
Vähemusvalitsus tundub õlekõrrena, kuid vist mitte enam AA jaoks. Initsiatiiv tuli siin ju Mardilt. Tema nüüd sihibki rahvuse kriisist päästja rolli. Reformi ainuke lootus olekski kiire AA taganemine ja vangerdus Paeti kasuks. Vähemusvalitsus nõrga Paeti juhtimisel sobiks paljudele…Seda on ettenägevalt ennustanud ka Savisaar ja Riisalu.
Aga kogu jama ise ei tulene muidugi mitte ei töölepinguseadusest, ei eelarvekärbete vajadusest ega isegi mitte sellest, et koalitsioon on ühtede ja samade nägude pidevast nägemisest villand. Küsimus on ainult ühes mehes-Pihlis. Ainult naiivsed võivad arvata, et Otsalt puhtjuhuslikult just nüüd kinni võeti. Ainult seda meest kangutatakse …tegelikult Andruse, Mardi, Edgari …ja ka Villu ühiste jõududega…
Kuigi hilja vist…Tahaks näha Ilvese nägu kui ta Pihli vabastamise dekreedile alla kirjutab…
from → wabariigi wärk
pilt from → wabariigi wärk
…See võiks vast olla maailma majandusvõimu äsjalõppenud tippkohtumise meid otseselt puudutava osa resümee. See, et IMF-le eraldati kümme korda tavapärasest enam vahendeid hädasolevate majanduste aitamiseks ja saneerimiseks tähendabki ju ainult seda, et peale IMF-i enda rohkem enam eriti keegi nende halvasti lehkavate “prügikasti”majandustega tegeleda ei taha. Euroliit ostis IMF-le antud miljarditega end vabaks teatud kohustustest Ida-Euroopa ees, USA Ladina-Ameerika ees, Jaapan oma regiooni hättasattunud eksporditurgude ees…Tähelepanuväärne on see, et praeguse hetke suurim vaba kapitali omanik Hiina andis IMF katlasse (suhteliselt) nii vähe. Ju ei taha Hiina end seostada maailma majandushädade põhjustajatega. Eks neil ka õigus ole sest see IMF-le rahaandmine on tugevasti vanade pattude rahaga kinnimaksmise ja tulevaste pattude lunastamise eest indulgentside ostmise sugemetega.
Aga meil on nüüd uus peremees-IMF. Vähemalt mõneks pikemaks ajaks. Paugupealt ei juhtu ju veel midagi. Seni kuni matsil veel mõni kartul salves (ehk riigireservis mõni kroon), lastakse tal omas sitas edasi toimetada. Kuid kui kõik läbi löödud, ei ole enam kuhugi mujale pöörduda kui peremehe poole. Juba see justkui Padari poolt juba kokku lepitud 8 miljardit EBRD investeerimislaenugi on enam kui kahtlane. Äsjaselgunud asjaolusid arvestades võib euroopa investeerimispankuritel tekkida (õigustatud) kahtlusi, et me siin investeerime saadud laenurahad mitte teedesse vaid liivedesse ja saartega niitudesse. Kuid liivesid on Euroopas endaski juba liiast…Nii-et saadetakse meid joonelt uue peremehe ukse taha…las tema tegeleb.
Juba on ka esimesi märke sellest, kuidas IMF oma Ida-Euroopa kundesid ohjama hakkab. Ilmselt on Euroopa Keskpangaga saavutatud mingisugune kokkulepe siis ka selles, et IMF võib omatahtsi õiendada euro sissetoomisel seni eurotsooni mittekuuluvas Ida-Euroopas. Et siis matsid võivad eurot kasutada ju küll, kuid sinna laua taha, kus härrad istuvad ja euro asju otsustavad, neid muidugi ei kutsuta. “Vastutasuks” ei sekku EKP härrad siis ka euro sisseviimise operatiivjuhtimisse, ehk näiteks rahvusvaluuta ja euro vahelise kursi määramisse. Eks IMF peremehe õigusega ütleb, mis kursi saame. Selge see, et see kurss tuleb raudhammastega IMF-i suust meie jaoks veel kehvem kui siiski pehmevõitu imago-ga europankuritelt õnnestunuks välja kaubelda…
from → wabariigi wärk
Pole ammu siia midagist kriband. Pole ju midagi enam eriti öelda ka. Viimane sissekanne oli hetkest, kus minu arust kaotasime viimasegi kindla toe (selleks oleks olnud tahtmine midagi teha) jalge alt ja hetkel käib uhke ja vaba lend (majandus)kuristiku põhja poole. Sellisel lennul olles pole nagu erilist mõtet arutleda selle üle kuidas me jälle pärast maandumist hästi elama hakkame, ja mida kõike tarka veel ka selle heaks välja ei mõtle. Sest vähemalt mina olen pigem ja valdavalt siiski idealismi kalduv inimene kes kritiseerib, et muuta. Aga praegu midagi oluliselt muuta enam ei saa…
Aga hetkel, jah, peaks vast mõtlema maandumisele, ja sellele, kuidas maandumisest eluga välja tulla. Kuigi väga kiiret ka ju pole. Kuristik, kuhu me kukume, on teadmata, kuid siiski hiiglama sügavusega. Lend sinna põhja kestab kaua ja aega ju veel on. Muretumad võivad nautida vaateid, alalhoidlikumad võivad muidugi proovida valida hägus ja sumus paistvast kuristikupõhjast oletatavat pehmemat maandumispaika.
Eks esimene kokkupõrge päästva maaga tuleb koos D-päeva avariilangevarju avamisega. Eile üks meie saatuse pärast südantvalutav võõramaalasest majanduskorüfee püüab meile puust ja punaselt, pikalt ja põhjalikult, rohke näitliku pildimaterjaliga, lausa koomiksilaadselt selgeks teha, et seda avariilangevarju kasutamist ei tohiks väga hilja peale jätta…
Samasugust, ka massidele arusaadavat analüüsi ja selgitustööd võiks ju teha meie kodumaised analüütikud. Isegi mina täieliku diletandina saaks sellega vast hakkama. Vahepeal oligi selline plaan ja väike eeltöögi tehtud…Kuid koheselt kostma hakkavad igasugu paanikatekitamise süüdistused võtavad isu natuke ära. Ju see ongi üldine põhjus, miks ei ole vallandunud (ammu vajalikku) ka massidele arusaadavat diskussiooni rahapoliitilistest valikutest ja devalveerimise eri tahkudest. Ja miks, kelle huvides, seda valuutavahetamise paanikat nii väga kardetakse? Selle nn. paanika käigus teeks ju valdav osa meie kodanikke kahtlemata (nende kodanike seisukohalt) õigeid isiklikke finantspoliitilisi otsuseid: vahetaks vähemalt osa sääste kindlama valuuta vastu. Mina küll ei usu seda lolli juttu, et kõik tormavad kohe igapäevast leivaraha valuutaks vahetama, selliseid lolle on ikka marginaalne vähemus ja lollid pidavat ju niikuinii kirikuski peksa saama
Aga lõpuks ka pealkirja juurde: postitus on inspireeritud lihtsast huvist, kas ka tunnustatud korüfeedele lajatatakse meie jaantatikalike poliitikute poolt täie rauaga…
Toimetatud 12. märtsil: asendasin Hugh ingliskeelsele blogipostitusele viitava viite Äripäevas avaldatud tõlkega
from → wabariigi wärk
See sai nüüd “Hommikutelevisioonis” J. Ligi kogelevaid seletusi jälgides täiesti selgeks. Muidugi ei ole seda valikut teinud riik ja rahvas ise, vaid need, kes on usurpeerinud rahva võimu ja räägivad nüüd riigi ja rahva nimel. Pankrott tuleb, on praktiliselt käes. D-päev on nüüdsest juba pankroti tulemus ja väljund, mitte enam võimalus pankrotist pääseda.
Selles riikide pankrottide temaatikas on palju häma. Tegelik seis on vast see, et Island läks küll esimesena pankrotti, kuid pankrotihaldurit neile pole veel määratud. Võlausaldajad loodavad, et vast rabelevad põhjamaalased ise välja. Järgmisena läks pankrotti eelmise aasta lõpus Läti. Selle riigi vastu enam võlausaldajatel küll mingit usaldust polnud, ja koheselt määrati ka pankrotihaldur- IMF. Meie oleme veel hallis tsoonis, kõik informeeritud isikud teavad, et pankrott tuleb, on sisuliselt kohal, aga pole meest, kes selle teate edastaks…
from → wabariigi wärk
võimutruu “Postimees” avaldab BNS-i teade…Aga suunava pealkirja paneb vist ikka ise, sest teades endas seda pensionide hüpoteetilise tõusu asja ju väga ei rõhutata…Kuid asi on hapu, ja tingimata oleks vaja teada saada rahva meelsust…kas ikka kannataks veel ära teadaande, et pensionid ei tõuse aga riigikogujate palgad põhiseaduse suunaval toel tõusevad…Kas hangud ja vikatid on juba teravaks ihutud…
Ei maksaks eksperimenteerida, pensionitõusu ärajäämisel kõrgametnike palkade puutumatuse tingimustes on need pensionärid Toompeal kui viis kopikat…Ainuke mõistlik väljapääs on kohene avaliku teenistuse palgareform rõhuga tippude kärpimise suunas ja alles teises järjekorras sotsiaaltoetuste ning pensionide kallale minek.
from → wabariigi wärk
Nüüd kui peale Riia ja Vilniuse mäsusid on ilmnenud ka meil esimesi märke rahva Toompeale kogunemise võimalikkusest, oleks päramine aeg valitsejatel jalad kõhu alt välja võtta, ja ennetavalt tegutsema hakkama . Ja see tegu ei tohiks muidugi olla täiendava veekahuri liisimine….
Kõik rahvarahutused tulenevad tegelikult ühest ja samast asjast, loomuliku õiglustunde sügavast riivest. Loomulik õiglustunne eeldab, et inimesed on üldiselt ja põhimõtteliselt võrdsed, ja et ka nendesse suhtumine oleks vastav. Viimase aja rahutused on kahtlemata ja peaasjalikult tingitud meid tabanud majanduskriisist. Ja muidugi mitte kriisist iseenesest vaid sellest, et kriis võimendab majanduslikku ebavõrdsust sedavõrd, et osa inimesi ei tule enam lihtsalt toime. Ja viha suundub nende vastu, kes on hetkel ühiskonnas juhtpositsioonil ja toime (üldjuhul veel hästi ja pareminigi) tulevad…Ja ärritatud massil on õigus selles, et need hästi toimetulevad juhtfiguurid on asjade sellises käigus süüdi. Sest neil rahva poolt valitud rahva eest otsustajatel oli ja on edasi võimalus vabatahtlikult, kollektiivselt või individuaalselt, astuda oma postilt ja palgalt tagasi. …Kui enam mõistus, partei , ülemaailmne illuminaatide vandenõu või neli aastaaega ei luba võtta vastu ratsionaalseid ja ka sisuliselt õiglasi otsuseid…Keegi ei loobiks neid selle eest mädamunadega.
Ja probleemi ei lahenda vihaleaetud rahva jaoks sellega, et Riigikogu külmutab või vähendab, President külmutab või vähendab, valitsus külmutab või vähendab…Isegi nii, nagu Leedus tehti, on vaid pool muna…Vaja on täielikku avaliku sektori, kõiki riigi- ja omavalitsuspalgalisi puudutavat palgareformi. Näiteks põhimõtte, printsiibi või valemi järgi, et kõrgeimad palgad avalikus sektoris (loogiliselt siis presidendil ja valitsusjuhil) ei ületaks kümnekordset keskmist vanaduspensioni määra…Kõik ülejäänud avaliku sektori palgad tuleks sinna vahele mahutada. Tulemuseks oleks märgatav kulude kokkuhoid, keskmise palga langus ja pensionide suhteline tõus suhestatuna keskmisesse palka. Kuid kõige tähtsam oleks inimeste usu taastamine mingisugusegi õigluse olemasolust. Ja kui neil riigiteenistujate uute palgatingimuste juures on ikkagi vajalik edasine kulude kokkuhoid ja kärpimine, siis ainult sellisel juhul oleks sobilik pöörduda edasise kokkuhoiu nimel kärpeettepanekuga ka pensionäride poole. Et kärbime veel ja solidaarselt mingi 10%. Arvan, et siis oleks sellega ka pensionärid nõus. Ilma Toompeale kogunemata.
from → wabariigi wärk
Olukorda arvestades on see IRL-i kutsikate plakatisodimise temp pigem siiski kaugema vinnaga poliittehnoloogia. Kahjuks ka negatiivse eesmärgipüstitusega poliittehnoloogia. Sest eesmärk on iga hinna eest takistada võimalikku Laari-Savisaare liitu, mis oleks hetkel ainukene võimalik enamusele baseeruv ja teatud stabiilsust ja vajalikku nihet vasakule lubav poliitkombinatsioon. Seega on see aktsioon suunatud ebastabiilsuse suurenemisele, võib isegi öelda, et rahutuste esilekutsumisele. Absoluutselt teovõimetu valitsuskoalitsiooni püsimine toob varem või hiljem inimesed tänavale ka Eestis.
Kas neid IRL-i kutsikaid suunas IRL-i konservatiivsem, ERSP taustaga osa, kelle jaoks oleks koostöö Savisaarega partei ja ka kogu maailma lõpp, või IRL-i üle võtta püüdnud “vali kord” loosungi autorid, või urgitsevad võõraste kätega reformiparteisse pugenud “liberaalid”, polegi ju nii tähtis. Tähtis on kahjuks see, et meil on piisavalt palju neid, kes võimul püsimiseks või võimule saamiseks riskivad ühiskonna kaosesse pööramisega…
Selge see, et kesk pole praegu huvitatud võimule naasmisest. Sellest ka see varajane negatiivne plakatikampaania IRL-i ja reformi suhtes…Et teha ettepaneku, millest on raske keelduda, tegemine võimalikult raskeks…Kesk ja Savisaar tahavad raskuste süvenemist ja siis selle süvenemise harjal tulla võimule sisulise ainuvalitsejana. Nii et põhimõtteliselt ei ole nad paremad muidugi. Kuid taktikas ja isegi strateegias on nad seekord kõvasti üle. Kõigepealt tegi reform strateegilise vea kui ei teinud kohe valitsust keskiga ja hiljem lasi Laar käest võimaluse Savisaarega kokku leppida. Siis kui Savisaar oli veel selleks valmis. Ja ta oli päris pikka aega peale pronksiööd selleks valmis…
from → wabariigi wärk
Maripuust pole enam isegi kahju…Kuigi ta on selgelt ohver, seekord ohver reformi altaril. Nagu omal ajal ohverdati p…ssekukkunud pangahärrade poolt Eenmaa ja Rahvaliit pani tankistiks Tuiksoo.
Nii ikka ei saa. Nii loll ei saa olla. Ainult lollusega, veel vähem ohvrimeelsusega seda asja ei seleta. Midagi kapitaalset on inimeses veel puudu. See saab olla ainult moraal. Südametunnistuse on asendanud parteiline südametunnistus. Vaatamata nende mõistete kirjapildilisele ja kõlalisele sarnasusele, on sisuliselt tegu vastanditega…
Neid maripuudelisi (Strandbergi termin) on eriti viimasel ajal kõik kohad täis. Nagu prussakad ronivad hämaramate aegade saabudes pragudest lagedale. Tänases “Postimehes” ilmutas üks end järjekordselt. No on ikka küünilisuse ja parteilise äraostetavuse tipp, kui end majandusteadlaseks pidav tüüp hakkab meie tingimustes ja oludes elavatele, väga raskeid aegu kannatanud ja kogenud pensionäridele ajama keelt kõrva jutuga oma pisku pensioni ohverdamisest tulevase hüpoteetilise euro nimel. No mida. Arrak teab vägagi hästi, et pensionide külmutamisest või vähendamisest ei sõltu euro kasutuselevõtu kontekstis praktiliselt mitte midagi. Sõltub aga tugevalt see, et just kõrgemapalgalised riigiametnikud pääseks minimaalse palgakärpega. Kuna pensionisaajaid on palju, siis näitlikult isegi 100 krooni võrra pensioni vähendamist annaks sellise kokkuhoiu, et suhteliselt väheste nende riigiametnike palku polekski vaja kärpida. Nii tulekski pensionäridele öelda, et kas teil on tõesti kahju 100 kroonist, et meie tublid riigiametnikud saaks Eesti elu edasi viia….Milleks jahuda eurost.
Kuid tõsisemalt võib just see 100 krooni olla selleks piiriks, millest algab vanainimese mittetoimetulek. Psühholoogiline murdumine. Aga kõrgepalgalise ametniku puhul ei muutu küll midagi märkimisväärset, kui ta hakkaks saama kas 5000 või ka 10000 krooni vähem.
Moraalne on minna pensionide kallale ainult siis, kui tõesti enam midagi muud ei aita. Näiteks kui riigi teenistuses ei ole enam ühtegi inimest, kes saaks rohkem kui kümnekordse keskmise pensioni suurusega palka, kui need, kes täna saavad 30-40000 krooni, saavad juba ca 10000 krooni vähem, ja need, kes seni saavad 20-30000 krooni, saavad 5000 krooni vähem. Sellistelt saavutatud palga ja sissetulekute tasemetelt võiks tulla välja ja pöörduda ka pensionäride poole ideega, et riigile raskel ajal teeme ettepaneku jätta ära lubatud pensionitõus 14% ja samal ajal vähendada sama % võrra ka eranditult kõigil avalikus sektoris töötavate inimeste palku. See oleks juba natuke solidaarsuse moodi, ja pensionärid saaksid sellest loodetavasti aru…
from → wabariigi wärk
Läti rahutused tuletasid meile meelde pronksiööd. Kuid see pole see, et lätlased võtsid meilt shnitti. Vähemalt sisuliselt mitte, sest rahutuste ajendid, motiivid ja liikumapanevad jõud on teised. Küll on aga võimalik, et kõige kõrgema taseme poliitiline mäng on motiveeritud sarnaselt meie aprillisündmustega võimu tahtega kindlustada veelgi oma võimu. Läti puhul siis võimu tahtega kindlustada oma kõikumalöönud võimu…
Kuid peamine on asjas see, et see mis toimus Lätis, toimub suure tõenäosusega ka meil. Läti on praegu Balti regiooni riikide liider ja teenäitaja. Küll põhiliselt halvas, sest ajad on halvad. Nagu oli seda nn. perestroika algusaegadel Leedu ja perestroika hilisemal perioodil ning hiljem iseseisvuse algusaastatel Eesti. Ajalooliste protsesside vääramatu jõud.
Kuid rahutused rahutusteks. Küll jõuame neid veel oma näitel analüüsida.
Vast isegi tähtsam ja olulisem on vaadata Läti näitel, mis saab meie majandusest. Sest majanduse olukord puudutab iga inimest otseselt ja sisuliselt. Vitriinide lõhkumine valdavat osa aga ainult emotsionaalselt…
Nimelt on selgunud uusi üksikasju IMF-i abipaketi rakendamise läbirääkimistest. Selgub, et lati devalveerimine oligi algselt IMF-i kindel nõue, ja mis eriti huvitav, IMF-i plaanidesse mahtus ka euro ennetav sisseviimine peale devalveerimist. Nii-öelda devalveerimise teise etapina. Eks lätlased oleks olnud kõigega nõus, kuid vastu hakkas Euroliit, põhjuseks ilmselt just meie ja Leedu. Sest pole mõtet teha erandit eurole ülemineku reeglites Lätile, kui naabermaades on majanduse ja rahandusega sisuliselt samad probleemid. Sisuliselt valiti eurootsuse kui hädavaliku osas venitamispoliitika ja Läti on katsejäneseks. Lätit päris pankrotti (nagu Islandiga juhtus) siiski vast ei lasta. Ei sobi kokku Euroliidu püüdlustega suurema rahanduspoliitilise integreerituse poole. Sisuliselt hoitakse Lätit ja latti niikaua vee peal, kuni meie ja Leedu probleemid Lätile järele jõuavad ning tehakse siis kõigile kolmele ettepanek, millest on võimatu keelduda. Mida kauem me vindume ja vastu punnime, seda sitem on kurss, millega me eurod saame…
Seda, et palkade alandamine, ja muu kulude kardinaalne kärpimine on lihtsalt devalveerimise aseaine, mis lõppkokkuvõttes ei päästa devalveerimisest, kinnitab järjest rohkem autoriteetseid majandusteadlasi…
from → wabariigi wärk
M. Strandberg kirjutab oma blogis hiidtuuleparkidest ja poliitilisest võimetusest Hiiumaa tuulepargikonflikti ja Maripuu kaasuse näitel. Tuleb tunnustada, tegelikult hästi ja õieti kirjutab…Toob selgelt välja ka tõsiasja, et ministrite Tamkivi ja Partsi tegevusetus taastuvenergia objektide paigutamise üleriigilise teemaplaneeringu kiirel kehtestamisel annab vabad käed sisuliselt sulidele, kes seda auku kasutades püüavad saada pikaajalisi kasutuslubasid kohalike omavalitsuste territooriumidele, sisuliselt kontsessioone, justkui taastuvenergeetika arendamise sildi all. Muidugi, teatud tingimuste täitumise korral võib see Kanada venelaste firma sinna ka tuulepargid ehitada, kuid tõenäosem on see, et püütakse praeguse majandusliku madalseisu ajal ajada küüned taha Eestimaa kaunitele paikadele nende hilisema mahamüümise eesmärgil…Sellise tegevuse soosimine meie kõrget riigivõimu kandvate isikute poolt on selge poliitiline korruptsioon…Kuigi seda sõnaühendit Strandberg siiski ettenägelikult ei kasuta. Omad joped ikkagi…Ei taha s..da ventilaatorisse…Võivad samaga vastata, eriti arvestades seda, mis juttu Strandberg veel paar päeva tagasi rääkis kui ta püüdis õigustada hiidlaste ruineerimist nende suurte tuulikutega. See ärikate eest dzotile viskumine viisid mu arvamuse temast päris alla. Et Ju siis ongi tegemist lihtlabase ärikaga…sobiva hinna eest müüb maha mida iganes…
Nüüd siis nõnda järsk meelemuutus..
Tundub, et Strandberg on vahetanud poolt, peaaegu nagu korruptandist korruptsioonivastaseks. Kahtlustan, et siiski mitte valgustuse saamisest, vaid pigem konjunktuursetest kaalutlustest. Sest koht Europarlamendis võiks ju olla roheliste esinumbril saavutatav…kuid vähemalt praegusel ajal mitte mingil juhul ärikate rahale ja soosingule tuginedes. Valijad ei usu enam suuri plakateid ja suuri sõnu…
from → wabariigi wärk
Riigimeest võiks määratleda kui meest, kes seab riigi huvid isiklikest huvidest kõrgemale. Muidugi oma riigi, sest miskipärast just eriti meil paistab olevat küllaga mehi ja naisi, kes ajavad küll riigi asja, kuid see riik on pigem vene, rootsi, ameerika või saksa riik. Mitte Eesti. Nüüd, kui J.Parts on väljendanud oma üsna selget suhtumist selles, kes siiski peaks vastutama rootsi pankade laenupoliitika tagajärgede osas, hakkab joonistuma välja kodumaine riigimehe kandidaat. Eks märke oli varemgi, kui ta ülbe SAS-i kukele saatis. Igal juhul on absoluutselt õige, et välismaised pangad, kelle siinsele kasumiteenimisele ja ka selle kasumi väljaviimisele meie riik mingeid takistusi ei teinud, maksaks oma võetud riskid ise ka täielikult kinni. Loomulikult peab riik aitama oma eluasemeprobleemidega hättasattunud kodanikke, kuid seda tuleb teha mitte panka toetades, vaid toetades otse kodanikku. Ja toetada saab ta niimoodi, et ostab pankrotistunud arendajatelt sundmüükidelt kokku kortermaju, kuhu saaks pakkuda pankade poolt väljatõstetud inimestele uue eluaseme. Point on just selles, et enne, kui inimese ja panga vaheline probleem pole lahendatud, ei tohi sekkuda. Muidu keerab pank protseduuri enda kasuks. Ja ka väga korruptsioonialdis oleks olukord, kus mingid riigiametnikud peaks otsustama, millist raskustesse sattunud eluasemelaenu võtjnut just toetada. Toetust pakutaks ainult neile, kellel pangaga sotid selged, kes on näiteks reaalselt juba välja tõstetud. Muidugi on see väljatõstetud inimesele ebameeldiv, et peab loobuma majast või suuremast korterist väiksema ja kehvema riigikorteri kasuks. Kuid see on ka omamoodi laenuvõtja omavastutus kunagise järelemõtlematu otsustuse eest.
Aga Godmanis. Godmanis on tugev Läti riigimees juba sellepärast, et tõmbas vahvalt tillist meie “riigimehi”, saades meilt poolteist miljardit laenu. Ja seda lihtsalt illusiooni süstimise eest, et äkki õnnestub niiviisi lati devalveerimist vältida…
from → wabariigi wärk
Entsüklopeediakirjastuse pealik Aasmäe demonstreerib oma häid teadmisi muslimitest, ajaloost ja poliitikategemise telgitagustest…Hartsi hästi teadva ja tundvana võib nentida, et ta mõttekäigud on läinud jälle väga lennukatele radadele…Tüüpiline Aasmäe. See on muidugi paljude andekate mõtlejate põhiprobleem: kas uskuda, et asjade just nii kulgemise taga on veel võimekamate mõtlejate salaplaan, või kulgevad asjad siiski omasoodu, ja arukamad mõtlejad vaid prognoosivad hästi asjade niimoodi suundumust, ja kasutavad seda muidugi (vahel ka omakasuga) ära…Aasmäe on kaldunud kogu aeg sinnapoole, et ju on ikka illuminaatide, trilateraalse komisjoni ja ka muslimite mõttetarkade ülemaailmse vandenõu käsi kuskil mängus…
Aga mina usun siiski veel lääne demokraatiasse kui nähtusesse, mis on olemas reaalse sündmusi mõjutava jõuna. Ja et Barak Obama sai presidendiks mitte muslimi vandenõu tulemusena, vaid tema presidendiks saamine oli determineeritud lääne demokraatia elujõulisusest ja tugevusest. Kahjuks on selliseid maailma mastaabis olulisi demokraatiaid veel kaugelt vähe, et olla kindlad demokraatia lõplikus võidukäigus. USA, Inglismaa, Prantsusmaa…Weimari Vabariigi kokkukukkumine ja Hitleri võimuletulek Euroopa südames, ja sellele järgnev näitas kujukalt, millised tagasilöögid on võimalikud. Ja ega see ameerikalik demokraatia vägivaldne eksportiminegi sinna, kus pole selleks vajalikke eeldusi, pole muud kui pigem järjekordne, omaenda rumalusest tulenenud tagasilöök…
from → Muud kohad, wabariigi wärk
Jõulurahuaega on ähmastamas järjest poliitilisemaks muutuv jama seoses telestaar V. Kersna loobumisega sporditähtede autasustamise õhtujuhi rollist.
Mis värk on? Kersna egotseb? Kersna läheb poliitikasse? Kersnat kasutatakse ära ja ta on lihtsalt tööriist suurte poiste poliitilistes mängudes-Kadriorgia kogemuste reanimeerimine? Etteruttavalt-see viimane on kõige tõenäosem.
Aimu annab, mehhanismi selgitab see, kuidas värk algas. Algas see Pulleritsu arvamusartikliga “Postimehes”. Mis online’s avaldati tund enne kurikuulsa gala algust. Parasjagu õige aeg, et paranoilised Savisaare vihkajad saaks end netikommentaarides üles kütta. Ja mis on eriti tähelepanuväärne – Pulleritsul polnud otseviidet Kersna enda sõnadele. Tõenäoliselt polnudki ta Kersna endaga sel teemal rääkinud. Teadlikult. Sest niimoodi sai talle teadasaadud fakti kasutada ja tõlgendada vastavalt ajalehe poliitilisele orientatsioonile.
Sellest hetkest oli Kersna sundseisus. Olles omal ajal paljuski just kommertskaalutlustel vastu võtnud pakkumise olla “Kristjanite” kätteandmisel õhtujuhiks ja saades käsikirja lugemisel teada, et peab sel õhtul avalikult laval suhtlema nii Vilja kui Edgar Savisaarega, ja tegema seda veel koos endast pikema ja mitte eriti sõnaosava ning sädeleva endise tippmodelliga…No liig mis liig. Seda tema ego juba ei lubanud. Pealegi, ei ole ju mingi saladus, et saate salvestust võidakse kasutada mõne aja pärast meenutustesarjas “Parimat koos Vahur Kersnaga”…Ühesõnaga, ainet ja mõtet loobumiseks kahtlemata oli. Äraütlemise formaalseks motiiviks oli ilmselt poolnaljatamisi öeldud: “Savisaar on liialt ebasportlik kuju, et teda sportlaste autasustamisel näidata…” Midagi peab ju ütlema.
Kuid vaevalt Kersna tahtis ise sest teha avalikku skandaali. Nii loll ei saa ju ometi olla. Tema sundseisus olekut näitab see, et ta ise kommenteeris asja alles ööpäev hiljem, siis, kui ta tegelikult ei juhtinud enam ammugi meediakajastuse protsessi. Osavad poliitmanipulaatorid olid asja juba ära teinud ja Kersnal ei jäänud (omaarust vähemalt) muud üle kui teha halva mängu juures hea nägu. Korrata parema puudumisel ettesöödetud, rahvale meeldivaid populistlikke poliitkonstruktsioone…
Kersna polnud TV2 intervjuus kuigi veenev , kui sidus oma äraütlemise korruptsiooniga Tallinna Linnavalitsuses. Ilmselgesti tagantjärele enda õigustamine osavalt ettesöödetud motiividega. Valik oli, kas rääkida tõtt oma ülekeenud egost, isiklikust solvumisest ja sallimatusest seoses Vilja ja Edgariga, või võtta vastu ettesöödetud poliitkonstruktsioon. Minu arust tegi Kersna vale valiku. Sest oli ju ka kolmas valik: no comments.
Kokkuvõttes keerati Kersna oma ego upitamine osavalt reformi poliitkampaaniaks. Osavad need oravad….
from → wabariigi wärk
Selle Lätile antava 7,5 miljardi euro suuruse abipakett ja selle ümber toimuv paneb juba pikemat aega kukalt sügama. Kuna mu arutlused lähtuvad peaasjalikult mitte detailitäpsest majandus- ja poliitikaasjade teadmisest, vaid rohkem asjade käigu üldisest loogikast, on kogu see kammajaa piisavalt vastuoluline selleks, et tulla lihtsale järeldusele: midagi olulist varjatakse, mingid olulised mõjurid ja argumendid selle abipaketiga seonduvalt on jäänud varju.
Kõigepealt: abipaketi suurus ja finantseerijad. Algul räägiti ainult IMF-st ja mingist 2 miljardist. Kahe-kolme nädalaga oleme jõudnud 7.5 miljardini ja abiandjateks on IMF-i kõrval EKP, EBRD, Rootsi, Soome, Poola, Tshehhi!, …ja Eesti. Kusjuures Eesti ei panusta meie väiksust ja olukorda arvestades sugugi vähe-1.5 miljardit krooni- ja millegipärast tuli Eesti osalus üllatusena vist ka Godmanisele…Vähemalt selline mulje jäi…Kui veel Rootsi osalust võib seletada murega oma pangatütarde pärast ja Läti on meile ja ilmselt ka Soomele ning Poolale hea eksporditurg, siis mis asja on end abiandjana üles anda klaasimeistrite kodumaal…Ja see see kolmekordne paketi suurenemine kolme nädalaga tõeliselt üüratu tasemeni. Nii kiiresti ei jahtu isegi Läti majandus…
Teiseks on ikka väga segased lood selle õudse kolmetähelise IMF-i poolt pealesurutud drakooniliste stabiliseerimismeetmetega. No 3 või rohkem (varasemate soodustuste äravõtmisel) protsenti käibemaksule otsa suruda on ikka räige. Siseturu paratamatu hinnatõus, sest kaupmehed praegustes tarbimise ja käibe vähenemise tingimustes ei saa sealt suurt midagi enda kanda võtta. Ja mida see veel tähendab koosmõjus avaliku sektori 15 ja pluss (sest ka lisatasud nullitakse) protsendilise palgakärpega…Lätlased on sunnitud lihtsalt äraelamiseks Venemaal toidu järel hakkama käima. Hea veel, et bens on odav ja Venemaalt saab ka odavamalt tankida. Selline segadus siseturu hindadega ja samas lati kursi vägisi ülikallina säilitamine ei ole soodus üldse millegi tootmiseks ja arendamiseks, ekspordist rääkimata. See värk ei ole jätkusuutlik, raha peab juurde pumpama ka peale abipaketi lõppu. Kuidagi ei ole võimalik peale abipaketi lõppu eurole üle minna nagu lubatud. Sest inlatsioon käibemaksu tõttu tõuseb ja ega see eelarvedefitsiitki ju kuhugi kao, sest eksport pole soodustatud. Ei ole nagu IMF-i moodi see asi sellisel kujul…
Kolmandaks ka see argument, et kõike tehakse vaid lati devalveerimise vältimiseks, mis pidavat halvasti mõjuma Rootsi pankadele. No selle devalveerimisriskiga olid pangad ju arvestanud. Ega nad kliendi huvides ei andnud laenusid eurodes, ikka oma riski maandamiseks. Ja see, et lati devalveerimine raskendab eurolaenude tagasimaksmist, on ju õige ainult osaliselt sest perspektiivis devalveerimine soodustab eksporti, ja sealt ekspordist need eurod ju tulevad. Või mis imeloom see läti latt küll on, et seda peab Euroliit hoidma kui pilpa peal. Rootsi on (sisuliselt) devalveerind oma krooni 15%, Venemaa samamoodi, latt aga püsib…
Kipun arvama, et midagi on teoksil kogu Balti regioonis tervikuna. See pakett on kõigile mõeldud. Mingid ühised asjad on tulemas. Kas just see minu paari kuu tagune spekulatsioon, millele just eile valulikult reageeris mingi ilmselt hästiinformeeritud tegelane või see millele vihjas eile president…Eks aeg näitab. Selle täpsem seletamine on presidendi prerogatiiv.
from → wabariigi wärk
Kuskil rohkem kui aasta tagasi, vabadussamba ja selle asukoha ümber toimunud diskussiooni kõrgpunktis sai prognoositud, et seda ristisammast sellisel kujul või sellele kohale siiski ei panda. Et terve mõistus võidab. Kuid KM sambavägede ja nende selja taga seisvate poliitiliste niiditõmbajate rünnakuhoog oli ikka kõva küll. Avaliku arvamuse vastuseisust mindi läbi nagu sulavõist. Kuid rünnakuhoo mingit takerdumist alanud majanduskriisi tingimustes oli siiski juba mõne kuu pärast näha, ja nende varjatud märkide järgi sai mõni kuu hiljemgi uuesti pakutud, et ikkagi ei tule see asi välja… Takkajärgi analüüsides oli selleks sellise samba rajamise võimaliku nurjumise peamiseks põhjuseks siiski raha. Õigemini selle vähesus. Veel täpsemini vajalike lisakulutuste (varjatud) katmise võimatus saabunud eelarvekriisi tingimustes. Sest mis siin seletada, 100 miljoniga korralikku , unikaalset, ajas püsivat, ainult selle objekti jaoks väljatöötatud tehnoloogiaga , klaassammast ei saa. Eks tshehhidele lubati esialgse lepingu juurde suuliselt lisaraha, et nad selle asja üldse ette võtsid. Nüüd on see leidnud ka kinnitust . Ega ju Hasheki maalgi majandusseisuga kiita pole ja klaasipuhujadki otsustasid alafinantseerimise puhul haltuuraga vastata…Nüüd on siis osa esimestest kohalejõudnud ja monteeritud klaasplokkidest kusekollased, konide ja nöörijuppidega rikastatud kunstiliste lisadega…
Mis edasi. Kuna see postamendi otsa tulema pidanud klaasist rist on tehnoloogiliselt kõige keerukam, siis seda tshehhid tegema ilmselt ei hakkagi. Leitakse mingi mõlemile poolele sobiv moodus klaasipuhujatega lepingu lõpetamiseks ja postament konserveeritakse ilma selle ristita. Optimistlikult lootes vast tehakse isegi uus konkurss objekti osas, mida sinna postamendi otsa sättida, kuid reaalselt kipub küll vist nii olema, et pannakse kivist teutooni rist. Nagu neid vanematel kalmistutel ikka leida võib…
from → wabariigi wärk
….ei tea küll, kas selle teise tegelase nime päris õigesti kirjutasin…Aga sisu ei muutu sest “Ekspressi” juhtivaid majandusajakirjanikke haibib üht “huvitavat” meetodit, kuidas vaat et vältimatust rahvusvaluuta devalveerimisohust välja tulla…Isegi IMF olevat hämmingus, kui elegantselt lihtne see kõik on…Balti finantsgeeniused ruulivad…
See mida räägib P.Krugman
ei koti ju õieti kedagi…
from → wabariigi wärk
“Mehed, ärge s…ge ventilaatorisse…” on Kilk mitmeid-setmeid kordi Kuku raadio Keskpäevatunnis hoiatanud…Nüüd see on siiski juhtunud ja kogu aeg selle võimuventilaatori ümber sebinud Kilk sai oma portsu kätte. Eks kellegil vanadest kamraadidest läks kõht lahti…
Ega Kilgil enam häid valikuid pole, peale selle, et kõik ausalt ära rääkida. Nagu olen Annuse ja Reiljaniga seoses juba varem soovitanud. Eks see tundub sellesama “ventilaatorisse si…sena” kuid annaks siiski väikest lootust kõigile. Kunagi vast saab see pask otsa ja ühiskond (ka Kilk) saaks näo lõpuks puhtaks pesta ja edasi minna…
Aga sõna “füür” kuulen küll esimest korda. Mis see võiks täpselt tähendada? Varjatud?, ebaseaduslikku? rahastamist…?
from → wabariigi wärk
Mõni aeg tagasi (suve algul) polemiseerisin K. Lepiku väitega selle kohta, et praegune naftahind on suuresti spekulatiivne. Arvasin, (nagu muidugi ka paljud teised, sealhulgas spekulandid) et varude piiratuse ja kõrge tarbimise taseme juures kipub see hind sinna 150 dollari kanti pidama jääma. Ja trendiga pigem üles kui alla. Nagu praeguseks kõigile teada, panin ikka kõvasti mööda…Jah, aga tagantjärele tarkusega saab nüüd seletada, mis valesti läks…
Lühidalt, ei arvestanud sellise järsu majanduslanguse ja sellest põhjustatud tarbimise sellise suure vähenemisega, aga eriti ei arvestanud ega hinnanud õieti tarbimise vähenemise suurt, lausa progressiivset mõju hinna alanemisele. Aga endiselt olen seisukohal, et tühipalja spekulantide ponnistusega polnud möödunud suve anomaalselt kõrge hinna puhul ka tegu. Probleem oli ilmselt selles, et puudutasime seda Peak Oili väga lähedalt, äkki käisime isegi seal otsas ära. Sest see Peak Oil ei tähenda päris seda, kus nagu kaevust vett pumbates teatud pumba võimsuse juures hakkab kaevus veetase alanema. Olulisemad on pumpamisele tehtavad kulutused. Peak Oil saabub siis kui pumpamisele tehtavad kulutused ei ole enam mõistlikud. Aga seda mõistlikkust ei saa hinnata ette vaid ainult takkajärgi. Praegu ongi siis see pohmeluse moodi asi, kui naftatootmisega tegelenud, ja eriti just vähemtootlikesse ja keerukate tootmisoludega leiukohtadesse investeerinud subjektid hoiavad pead kinni. Olukord on ju selles mõttes väga halb, et just suure finantsvõimendusega käimalükatud tootmist vähema tootlusega väljadelt ei saa kuidagi seisma panna ega ka isegi vähendada…Mis viib hinna vastavalt tarbimise edasisele vähenemisele veel rohkem alla. Surnud ring. Sellest tullakse välja vaid pankrottide, tootmiste konserveerimiste, lõpetamiste kaudu. Näiteks huvitav indikaator oleks see Kanada naftaliivadest nafta ammutamise lugu. Nendest üüratu levikuga liivadest, milliseid olemuselt võiks võrrelda masuudireostusega mererannal, on värskelt alustatud väga kulukat ja tehnoloogiliselt keerukat tootmist. Nüüd on vaja vaid jälgida, kui kaua ja millise hinnatasemeni suudavad tootmist jätkata, kas konserveerivad või lõpetavad hoopis. Või millal uuesti alustavad…Selle alusel saaks prognoosida lausa maailmamajanduse edasist käitumist ennast…
Seda juttu räägin sellepärast, et K. Lepik teab muidugi palju (või peaaegu kõik) spekulantidest, mina aga tean üht-teist (küll kaugeltki mitte kõike) nafta olemusest, varudest, nende varude otsimisest ja kasutuselevõtu tingimustest. Sest olen hariduselt geoloog, ja noorusaegade huvi oli just maailma maavaradega seonduv…
Kõik see naftavarude ja -hinnaga seonduv on püütud siis kokku võtta terminiga “Peak Oil”, ehk siis “õli tipp”. Sellel peatuks veel lähemalt. Paljuski segadust tekitav termin, sest selle sisu mõtestavad erinevad inimesed erinevalt ja siit tulenevad suured möödarääkimised. Näiteks paljud seostavad selle termini täiesti valesti ka naftahindade tipuga. “Peak Oil” saab siiski olla vaid varude kasutuselevõtu või tootmise tipp teatud mõistliku kulutuste taseme juures. See mõistlik kulutuste tase on aga ainult takkajärgi väljaarvutatav. See naftahinna tipp kujuneb siiski ka nõudluse ja vajaduse järgi, mis pole ka kergesti prognoositavad. Ja seega võib vabalt olla kuskil mujal. Nii-öelda vale “Peak Oil”. Spekulandid panevad sellele sinna päris tippu tõepoolest veel midagi otsa. Et näidata oma tipuvallutuse tõelisust. Nagu on mäetippudel inimeste laotud kivikuhilad-tuurid. Need tõstavad mäe loomulikku kõrgust meetri või paari võrra. Kuid kas see on märkimisväärt.
Ka kujundlikult annab termin hulgaliselt valesid signaale. Maalib allegoorilise pildi naftavarudest ja nende kasutamisest kui teravast, järsunõlvalisest mäetipust. Mängitakse lihtsale visuaalsele sarnasusele nafatootmise graafiku ja piltpostkaartidelt tuntud kuulsate mäetippude vahel.
Tegelikult on see päris, tõeline “Peak Oil” muidugi olemas. Aga me ei saa suure tõenäosusega kunagi, isegi takkajärgi, teada, kas me selle tipu tegelikult leidsime või mitte…Sest see tegelik tipp asub tipuplatool lugematute teiste väikeste tippude seas….Ja me otsime teda sealt paksus udus, lausa käsikaudu kobades. Näiteks nii mõnigi on vast viibinud Krimmis Ai-Petri platool ja kujutab ette, kuidas oleks seal paksus udus seda kõrgemat tippu leida.
Igat küngast võtame otimistlikult päris lõpliku tipuna, kõige suuremad optimistid (spekulandid) ruttavad koheselt kive kokku kuhjama (futuurtehinguid tegema), et tippu vääriliselt (ja ka endale kasulikult) märgistada. Pessimistlikumad tegelased (nagu minagi) sügavad udu paksust (kättesaadavat informatsiooni) hinnates siiski kukalt: enam kui tõenäoline, et õige tipp on kuskil mujal…
Mõistlik oleks tipu edasisest otsimisest loobuda. Esiteks sellepärast, et me oleme suure tõenäosusega selle tipu juba võtnud, ja edasine udus ekslemine ja jõuvarude kulutamine seab kahtluse alla turvalise laskumise päikesepaistelisse orgu. Teadmata laskumistee pikkust ja ohtlikkust, tuleb sisse seada allesjäänud ressursside karm säästureziim.
Kõik mägedes käinud, ja tippu otsides külma udu kätte jäänud, teavad, et all orus paistab suure tõenäosusega päike. Ja on soe. Päikesepaisteline org on “peak oili” otsimise kontekstis naftale alternatiivi leidmine. Sinna orgu turvaliselt jõudes, ei huvita meid enam kaua see udune “Peak Oil”. Kui siis ajaloolises mõttes, kas ikka käisime tipus ära või mitte…See võibki jääda lahendamatuks saladuseks, nagu on siiamaani saladus see, kas mitte inglaste ekspeditsioon ei jõudnud Everesti tippu 20 aastat enne Hillary’t….
from → wabariigi wärk
MKM on valmis saanud järjekordse energeetika arengukava, mille üldjuhul aktsepteeritavate suundumuste juures riivab silma konkreetne aastaarv (2023) oma tuumajaama käikulaskmisel…
Esiteks. see on ebareaalne (vähemalt meie ja meie praeguste tingimuste kontekstis). Selline tärmin eeldaks, et otsus oleks juba tehtud, meil on konsensus ja vajalikud vahendid olemas.
Teiseks: pole sugugi kindel, et meil on (samuti praeguste arengute juures ja raames) just hädasti seda tuumaenergiat vaja just selleks ajaks…Võiks ometigi oodata, mis saab maailma majandusest, energeetikast, Euroliidu energiapoliitikast, arengutest energiajulgeoleku suunal…jne. Seni võiks kasutada rahulikult ja hajutatult põlevkivi, metsa, turvast, tuult…Lähiaastate majandussurutise tingimustes energiavajadus pigem väheneb. Esmane prioriteet peaks olema energiajulgeolek, ja seda just ühenduste mõttes erinevate naabritega.
Tuumajaama küsimust võiks väikeriik, kellel on selles suhtes siiski energeetilisi alternatiive, arutusele võtta siis, kui perspektiiv majanduskasvu, energiatarbimise kasvu osas on täiesti selge. Nii meil kui maailmas tervikuna. Veel kaks aastat tagasi oli (vähemalt tundus) see nii. Olin isegi siis seda meelt, et otsus tuumajaama rajamiseks tuleks teha kiiresti…Nüüdseks on see rong tegelikult läinud. Kui tollal ei suudetud otsustada, siis praeguseks on juba hiljaks jäädud.
Ainult populistidest poliitikud rabelevad edasi. Sest ideid ju pole ja nüüd siis mõnedele tundub, et tuumajaama ja Eesti kui tuumariigi jutuga võidaks mõne hääle eeloleval valimiste aastal…
from → wabariigi wärk
Samasuguse pealkirja olen pannud aasta ja ka poolteist aastat tagasi…Olukord pole muutunud…Läti on endiselt Baltikumi keskpunkt ja trendinäitaja. Kahjuks, jah, need trendid on viimasel ajal suht kurjakuulutavad…Viimane märk tuli siis täna, kui Padar teatas valitsuse otsusest teatava seaduseelnõu heakskiitmise ja (ju siis kiirkorras) tulevase vastuvõtmisega lihtsustada protseduure igat värki üleriigiliste finantsmeetmete kiireks seadustamiseks…See ei ole loomulikult ja kindlalt mingi devalveerimise sihikindel ettevalmistus. Kuid kindlalt on see IMF-i nõue, eeltingimus tulevasteks laenuläbirääkimisteks. Sellel nädalal siin visiteeriv IMF-i delegatsioon (mis kindlasti ei ole siin nii korraliselt, nagu reklaamitud, pigem ikka erakorraliselt…) pidi saama kõige kõrgemal tasemel kinnituse, et me oleme vähemalt sama kuulekad kui Läti.
Jah, Lätis lükati lati devalveerimine Rootsi riigi oma pankade saatuse suhtes üles näidatud mure, ja eelkõige sellesse saatusesse panustamise tõttu edasi, kuid kindlasti ei ole see asi päevakorrast päris maas. Ilmselt on seatud üsna kitsad ajavahemikud makromajandusliku, ja eelkõige finantsstabiilsuse tagamiseks. Kui Läti neisse seatud ajalistesse puhvritesse ei mahu, siis meile neid puhvreid enam ei pakutagi…
Peame hinge kinni hoidma, et Läti saaks hakkama…
from → wabariigi wärk
Kohe nii tigedalt peab end väljendama pärast tänast uudist et, …võtsidki vastu. Sest silmnähtavalt oli see kiirustav vastuvõtmine opositsiooni ja koalisatsiooni kartellikokkulepe. Sest isegi opositsiooni suust pole kuulda olnud seda ainukest mõistlikku ettepanekut praeguses situatsioonis: mitte kiirustada, jätta järgmise aasta riigieelarve rahulikult järgmisse aastasse. Kuu või paariga oleks selgunud üldistes arengutes paljugi…äkki oleks mõnel poliitikul, kasvõi Läti arenguid jälgides, tekkinud ka mõni väärt mõte eelarve tulude-kulude käsitluse osas…
Praegu lepiti siis koalitsiooni ja opositsiooni vahel niimoodi kenasti kokku, et jaanuar- veebruar anname aga küll visalt, aga siiski kuigivõrd laekuvale maksamaksja ehk rahva ja valijate rahale kõvasti pihta. Valimised on tulemas ja nende finantseerimiseks vajalikud rahad on järgmise aasta kahe esimese kuuga vaja kätte saada ja ära kulutada. Maksumaksja taipab, et asjad halvasti, kuskil märtsis, kui muuks, näiteks palgarahaks õpetajatele, enam raha ei jagu ja statistikaamet teatab takkajärgi, et maksulaekumine ka na niru…
Koalisatsioon on muidugi paremas olukorras, neil on igal osapoolel oma ministeeriumid, mille kaudu saab raha liigutada, kohe aasta algul teha ära jokk stiilis lepingud oma vanade toetajatega, ja kindlasti ka kenasti ette kõik ära maksta…Aasta keskel europarlamendi valimistel ja lõpupoole kohalike omavalitsuste valimistel saab siis osa raha vastuteenetena tagasi. Opositsiooni põhimure oli muidugi selles, et seda 90 miljonit parteidele otse antavat raha keegi ei kärbiks….muidugi oleks ju kärbitud, kui eelarvekulutused oleks rahulikult ja avalikult uuesti üle vaadatud….
Otse öeldes: varastavad raskel ajal rahva tagant…
from → wabariigi wärk
Meie reformarite käpa all olev rahvusringhääling tellis “Emorilt” küsitluse, kas rahvas tahaks Europarlamendi valimisteks avatud või suletud nimekirju….Nojah. Pehmelt öeldes imelik maksumaksja raha kulutamine. Selle teada saamiseks, mis on niikuinii kõigile teada. Igasugu parteilastele iseäranis. Kusjuures reformarid on ise avalikult tagunud seda kinniste nimekirjade pooldamise trummi…Nüüd siis selline varjatud kannapööre avatud nimekirjade promomiseks. No ei maksa lolli mängida: Allikmaa oleks küll väga lihtsalt saanud keelduda raha andmisest sellise, ja sellises sõnastuses küsitluse tellimiseks. Ju on reformi tagatubades liikvel mõjukaid tegelasi, kellel avatud nimekirjadele üleminekul tekiks elu võimalus saada Brüsseli – Strassbourg’i meepottide manu…
Tuntumate , üldiselt suht vaikseks jäänud reformipoliitikute ridasid selle kaadritaguse kandidaadi otsimiseks läbi sõeludes tundub sõelale jäävat ainult I. Gräzin. Viimasel ajal end pidevalt meedias eksponeeriv konjunktuurne eurokriitik, kellel just tänu sellele “eurokriitilisele” positsioonile pole mingit võimalust pääseda partei esinumbriks suletud nimekirjade puhul. Küll aga on võimalus just oma tuntust, sedasama “eurokriitilisust” ja ka hetkel väga olulist päevapoliitikast teatud eemalolekut ära kasutades võtta avatud nimekirjade korral jackpot-reformi ainuke koht seal europarlamendis…Kus on küll Kristiina silmad, et selliseid mänge oma selja taga lubab…
from → wabariigi wärk
